/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/11/6245059t1hf7d5.jpg)
Venemaa saatkond Tallinnas kritiseeris teravalt Eesti ametivõimude otsust jätta akrediteeringuta Rossija Sevodnja töötajad, saatkonna hinnangul näitab see, et sõnavabadus Eestis on valikuline.
Vene saatkond Tallinnas kritiseerib ajakirjanike akrediteeringuta jätmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid,» seisab Venemaa saatkonna avalduses. «Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. -8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.»
Saatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.
Arvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.
Saatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: «Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada», ning teatas, et Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.
Eesti keeldus andmast akrediteeringut Venemaa valitsuse juhitava propagandakanali Rossija Sevodnja töötajatele, kes soovisid tulla septembri alguses Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.
«Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul,» ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.
«Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi 80 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele,» lisas eesistumisemeeskonna esindaja.
Vene välisministeerium avaldas teisipäeval «hämmeldust» Eesti otsuse üle mitte anda «rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja» töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.
MIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja. 2014. aasta käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks.
Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.