Allikmaa: ETVst ei koondata kedagi rahvuse pärast

Pildil on eurolaulu salvestamine ETV ühes stuudiotest. Foto: Liis Treimann

Venemaa uudisteagentuuri on jõudnud uudis, nagu oleks ETV asunud koondama vene rahvusest töötajaid, rahvusringhäälingu juhi Margus Allikmaa kinnitusel ei vasta see info tõele.

Vene uudisteagentuur Interfax vahendas täna Eestis ilmuva venekeelse ajalehe Vesti Dnja uudist, nagu oleks ETV koondanud seitse vene rahvusest stuudioosakonna töötajat, kelle asemele palgati tööle ilma hariduseta eestlane. Töötajatele saadetud kirjas mainiti, et tööle jätmisel eelistati neid, kes oskavad riigikeelt emakeele tasemel, vahendas Interfax.

Osakonnas töötasidki venelased

Rahvusringhäälingu juhi Margus Allikmaa kinnitusel koondati stuudioosakonna 13 töötajast kaheksa inimest. 

«See osakond on püsinud aastaid ja seal töötasidki ainult venelased. See oleks tulnud ammu reorganiseerida, aga seda oli edasi lükatud. Me pidime selle ükskord ära tegema,» ütles Allikmaa Postimees.ee'le. «Mis siis teha, kui seal töötasid üksnes venelased? Sealt ei olnud kedagi teist võtta,» lisas ta.

Ringhäälingu juhi sõnul on tema eelkäijad selle osakonna töö ümberkorraldust just seepärast pidevalt edasi lükanud, et selles osakonnas töötasid venelased.

«Aga minu meelest on see vastutundetu, kui me lihtsalt ühe osakonna seetõttu, et seal töötavad vene rahvustest inimesed, jätame tähelepanu alt välja ega mõtle sellele, kuidas see töökorraldus võiks seal nüüdisaegsemalt olla üles ehitatud,» sõnas ta.

Eestlast tööle ei võetud

Allikmaa sõnul ei vasta aga tõele väide, nagu oleks koondatud venelaste asemel tööle võetud ilma hariduseta eestlane.

«Seda tööd teevad sama osakonna inimesed, kedagi juurde ei palgatud,» kinnitas ta. ERRi pressiesindaja sõnul on vajaduse korral kavas võtta inimesi lepingu alusel mõne konkreetse projekti jaoks tööle.

Ebaõnnestunud koondamisteade

Ringhäälingujuht möönis, et saadetud koondamisteade oli veidi ebaõnnestunud, kuna seal oli viide eesti keele oskusele.

«Iga koondamisotsus peab olema mitut kanti motiveeritud ja seal oli üks viide n-ö keeleoskusele, aga see ei olnud peamine. Peamine oli, et rahvusringhääling ei suutnud sellele osakonnale tööd pakkuda,» sõnas ta.

Tema kinnitusel oleks võinud selle keelenõude osa hoopis välja jätta. «See oli meiepoolne viga, millest on nüüd kinni haaratud,» nentis Allikmaa.

Koondamise alla sattunud osakonna ülesandeks oli stuudioid võteteks ette valmistada, vaadata, et valgustus, kaablid ja tehnika oleks võtete ajaks paigas.

Suurkoondamine stuudioosakonnas võeti aga Allikmaa sõnul ette, kuna seda tööd on jäänud vähemaks. «Palju võtteid tehakse väljas ja uue tehnikaga on töö palju lihtsamaks läinud, uuel ajal ei ole nii palju inimesi vaja,» kinnitas ringhäälingu juht.