Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Sitsi süstlavahetuspunkti avamise ettevalmistused jätkuvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Süstlavahetus. Pilt on illustratiivne.
Süstlavahetus. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuna süstlavahetuspunkti avamine Sitsis aitab piikonnas turvalisust tõsta, siis jätkab Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium süstlavahetuspunkti avamise ettevalmistusi.

«Arvestades uute HIV nakatumisjuhtude ja üledoosist põhjustatud surmade arvu kasvu, on vajadus kahjude vähendamise keskuste rajamise järele ilmselge. See ei saa paikneda kusagil mujal kui kohas, kus on probleem. Paraku jääb väike Sitsi asum süstivate Põhja-Tallinna narkomaanide käiguteede keskmesse. Uimastite tarvitamine selles piirkonnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

«Kohalike elanike mure turvalisuse pärast on mõistetav, kuid TAI senine kogemus näitab, et kahjude vähendamise keskuse rajamine aitab piirkonnas turvalisust luua –paigaldatakse uued turvakaamerad, keskuse töötajad koristavad maast süstlaid, sõltlased saavad abi, neil aidatakse suunduda ravile ja pöörduda tagasi tavaellu,» lisas Jesse.

Põhja-Tallinna linnaosas elab või viibib ligi 33 protsenti kõigist Tallinna süstivatest narkomaanidest ehk hinnanguliselt 1800 süstijat, neist hinnanguliselt 23 protsenti Kopli, Sitsi, Karjamaa ja Pelguranna asumis. Seega ei ole tegemist uue narkomaanide kogunemise koha loomisega, vaid keskus luuakse kohta, kus juba praegu on keskmisest oluliselt rohkem süstijaid.

«Sellised keskused on oluline lüli ka HIV-i, C-hepatiidi ja teiste vere teel levivate nakkushaiguste leviku piiramisel, samuti jagatakse seal üledooside puhul elupäästvat ravimit naloksooni,» ütles TAI direktor Annika Veimer. «Eelistaksin, et oleks võimalus avada keskus hoones, mis ei ole elumaja, kuid paraku hetkel piirkonnas alternatiivid puuduvad. Põhja-Tallinna linnaosa vanem on ligi aasta vältel öelnud, et linnal ruume pakkuda ei ole, ehkki piirkonna probleemsust ja kahjude vähendamise keskuse vajalikkust ta tunnistab. Kui leidub teine sobiv ruum piirkonnas, oleme valmis kaaluma keskuse kolimist. Seni on aga oluline teenust pakkuda, inimesed vajavad seda.»

Sitsi tänav 28 asuv kahjude vähendamise keskus avatakse etapiviisiliselt, esialgu kolmel päeval nädalas paari tunni kaupa. Keskuse avamisel laseb TAI paigaldada kaamerad ja lisavalgustuse, piirata keskuse klientide liikumistrajektoorid ning teenuse sissetöötamise etapis on kavas kasutada ka mehitatud turvateenust.

TAI on Põhja-Tallinnasse otsinud kahjude vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi tänav 28 sobivaimaks lahenduseks. Sitsi asum jääb Põhja-Tallinnas piirkonda, kus päeva jooksul liigub enim narkootikumide tarvitajaid, teenust vajatakse enim ning keskuse avamisega ei ole võimalik viivitada.

Tallinnas töötab lisaks Sitsi tänav 28 avatavale keskusele kaks keskust kesklinnas, millest ühes vahetatakse ka süstlaid. Lisaks vahetatakse süstlaid välitöö käigus. Kokku on Eestis 12 kahjude vähendamise keskust.

Eestis on hinnanguliselt 9 000–10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest umbes 6 000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene narkootikumide üledoosi tagajärjel, mis on peamiselt seotud uute fentanüüli analoogide „turule“ jõudmisega. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta.

Tänavu 1. augusti seisuga on Eestis uusi HIV-i nakatunuid registreeritud 151, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul. Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu samal perioodil on surnud juba 54 inimest.

Tagasi üles