Ülikoolis eriala valides kehtib põhimõte – mis valesti, see uuesti

Illustratiivne pilt Foto: Sander Ilvest

Tudengite põud ülikoolides loob õppuritele võimaluse raskuste tekkimisel kergesti ühelt erialalt teise liikuda ning tudengid kasutavad ülikooli algusaastaid enda tundma õppimiseks.

Ligi 30 õpilast sajast katkestavad kolme aasta jooksul ülikooli. Neli aastat tagasi avalik-õiguslikes ülikoolides esimesel astmel kooliteed alustanud enam kui 6500 üliõpilasest on kolme aastaga oma erialalt lahkunud veidi alla kahe tuhande õppuri. Nominaalajaga lõpetasid 35 protsenti õppuritest, see tähendab, et ülejäänud jätkasid õpinguid veel lõppenud õppeaastal ja on ka potentsiaalsed lõpetajad. 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektor Hendrik Voll toob ühe mõttekohana välja, et tudengid annavad liiga kergesti alla. Ta kirjeldas, et kui täiskoormuse täitmine muutub keeruliseks, ei taheta õppida osakoormusega tasulises õppes. «Õppekavadel on vastuvõtulävendid. Iga tudeng teab väga hästi, mis võimalused on tal uuele õppekavale astuda,» lisas ta.

Tartu Ülikooli (TÜ) psühholoogia instituudi teadlased uurisid mõned aastad tagasi kõrgkooli katkestamist. Küsitlustulemustest selgus, et ligi kolmandik katkestajatest jätkab mõne kuu pärast eriala või kõrgkooli vahetades haridusteed. TTÜ võttis esimese astme õppekavadele sel aastal vastu kokku 1823 tudengit, nendest 1047 said sellel aastal gümnaasiumi lõputunnistuse. Voll sõnas, et enamik ülejäänud vastuvõetutest on kusagilt enne välja kukkunud ja on nüüd n-ö teisel ringil.

Pole piisavalt noori, kelle matemaatika eksami tulemus ületaks lävendi

Voll räägib, et noorte vähesus ja gümnaasiumi lõpetajate matemaatikaeksami tulemuste langemine põhjustab ülikoolis tudengite põua. TTÜ-s esimese astme tudengiks saamiseks tuleb matemaatika laias riigieksamis koguda vähemalt pooled punktid. Sellel kevadel lahendas matemaatikaülesandeid enam kui 50 punkti vääriliselt vaid 2209 õppurit. Ainuüksi TTÜ ootab Volli sõnul õppima paari tuhandet esmakursuslast.

TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul oli samuti riigieksamite reform üks tegur, mis tudengite arvu vähendas. Ülikool kehtestas kandideerimislävendi 66 punkti. Mitmetel õppekavadel, kus arvestati matemaatika riigieksamitulemust, ei ületanud sisse astuda soovivad noored lävendit. Reformijärgsel aastal ei sooritanud paljud võimalikud sisseastujad ka erialaeksameid. Järgmisel aastal sooritasid ülikooli eksameid rohkem noori ning seetõttu ka vastuvõetavate arv tõusis, sõnas Kaldma.

Abituriendid ei oska valida eriala, mille nad ka lõpetaks

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme tõi lisaks välja, et tudengid liiguvad ühelt erialalt teise, sest ei tea, mida nad elus teha tahavad ja suudavad. Gümnaasiumilõpetaja ei tunne ennast veel piisavalt hästi, sest haridussüsteem on suunatud masinlikule ülesannete ära tegemisele ega soodusta õpilase isiksuse välja kujunemist, kirjeldas ta.

TÜ uurimus toob välja, et katkestamine pole tingimata tudengi läbikukkumine, vaid ühe etapi lõppemine ja haridustee ümber mõtestamine. Peamiselt tuuakse katkestamise põhjuseks huvi kadumine või vale eriala valimise. Samas näitab uurimus, et õppetöö katkestamist soodustab  ka see, kui üliõpilane tunneb, et kaasõpilastele pole erialane areng oluline.

Kaldmaa sõnas: «Kui erialavahetus viib selleni, et üliõpilane jõuab sobiva õppekavani ning lõpetab edukalt õpingud, siis on ülikool õppekava vahetusest sama moodi võitnud nagu tudengki.» Tema sõnul ideaalis oleks parem, kui tudeng jõuaks kohe sobiva erialani, kuid sinna poole liigutaksegi.

Pooliku hariduse andmisega kulutatakse riigi ressursse, kuid riik peab tagama, et võimekad jõuaksid õigele erialale

Kuurme ütles, et ülikooli massilise katkestamisega raisatakse nii kõrgkoolide ressursse kui ka tudengite eneste aega. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel kulub ühe õppuri kohta aastas keskmiselt umbes kolm tuhat eurot. Kõige rohkem raha läheb personali palkadeks. 

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak tõi välja, et nii suur katkestajate arv ei ole kindlasti ülikoolide jaoks hea. Samas hakkas selle aasta algusest kehtima uus rahastamismudel, mis ei toeta pooliku hariduse andmist, vaid rohkem raha saavad ülikoolid, kellel on lõpetajate osakaal suurim. Lisaks ei saa uuesti tasuta kohale sisse astuda, kui läbitud on rohkem kui pool nominaalajast.

Samas toob ta välja langenute pooliku hariduse kinni maksmise põhjendamiseks välja, et ülikoolid on avalik-õiguslikud asutused, mis ei pea lähtuma ärilise kasumlikkuse loogikast. «Riigi jaoks on kõige suurema väärtusega haritud inimesed ning nendele, kelle võimed on piisavad, tuleb anda võimalus omanda võimalikult hea haridus,» ütles Haidak.

Kas õpetame baasteadmisi kehvasti?

Üldjoontes pole tudengite tase viimase kümne aasta jooksul TÜ vastuvõtuspetsialist Tuuli Kaldma sõnul oluliselt muutunud. «Huvi eriala vastu ning motivatsioon õppida ning tööd teha kompenseerib sageli lünkasid eelnevates õpingutes,» lisas ta.

Kuurme sõnas ent, et praegune kõrgharidussüsteem vajab laiemat ümbermõtestamist.  «Erialase mõtlemissuutlikkuse puudumine ja pelgalt retseptide teadmine ja võtete ära õppimine kindlasti piisavad ei ole,» sõnas Kuurme. Ta kirjeldas, et vähendatakse baaskursuste mahtu ja tudengitel jääb vajaka teadmistest, mis võimaldaks oma eriala laiemalt näha. Seda vaid oskusained ei anna.

«Kui mõtlen sellele, mida ja kuidas õpetasin 10 aastat tagasi ja nüüd, siis imestan ise ka, kui keerulisi teaduslikke asju sai räägitud siis ja kuidas neist aru saadi. Nüüd tuleb rääkida lihtlausetes, raamatuid peaaegu ei loeta, üliõpilastööd on armetud ja lihtsakesed,» kirjeldas ta.

TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll sõnas, et kõige suurem väljalangevus on üldainetes, sest neid annavad enamasti õppejõud teistest teaduskondadest. «Ma kipun arvama, et kui üks aasta üldõppeainete õppejõud panna vastutama näiteks energeetika või mehaanika erialale tudengite vastuvõtu eest ja nad näevad kui raskesti kõik see tuleb oleks olukord teine,» lausus ta.