Kas on viimasel ajal nähtud näidendit, kus eranditult kõik tegelased asuvad negatiivsel tõlgendusväljal? Ugala pakub selleks võimaluse. Jaan Kruusvalli «Salaste laulupidu» on ilmunud kirjaniku lavastamata näidendite kogus «Rabalinnu hõik» (2003). Nüüd, kaheksa aastat hiljem on sellest tänu Peeter Tammearu ettevõtmisele saanud lavateos. Kas ja kuidas see kõlab?
Tellijale
Lurjuste kokkutulek Ugalas laulupeo nime all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.