Eesti arhitektid kahtlustavad vargust ja plagiaati

Etno-modernne palkmaja Neeme külas. Foto: Priit Simson

Eesti arhitektid Laur Pihel ja Tauno Aadma kahtlustavad enda projekteeritud etnomaja vargust ja plaanivad autoriõiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Arhitektid Pihel ja Aadma avastasid enda 2007. aastal Jõelähtme vallas Neeme külas valminud ja sel aastal ka parima puitehitise nominendiks tõusnud puitvilla aasta tagasi internetist Eesti firma Nordicasa kodulehelt, kus see oli lihtlabaselt müüki pandud, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Ent see polnud vaid labane müügitöö, sest arhitektid avastasid ka portsu arusaamatuid pilte, millest jäi mulje, et ilmselt on Hispaanias juba ühe palkvilla sarikapidugi peetud.

«Jah, üllatus oli suur. Ma mäletan, et esialgu me vaidlesime tükk aega, kas plagieeritud Hispaania maja on olemas või ta on ainult kolmedimensioonilisena arvutis tehtud, sobitatud Photoshopis õigesse kohta ja müüaksegi maja, mis tegelikult on ainult arvutis,» ütles Aadma.

Lähemal uurimisel selgus, et Eesti arhitektide maja on ehitatud Valdelinearese suusakuurortisse Hispaanias.

«Tunnen ära, et on varastatud, see idee või arhitektuurne üldilme on tegelikult ikkagi selgelt plagieeritud,» nentis Pihel.

Piheli sõnul tundus arhitektidele alguses, et nende maja on ehitatud üks ühele, kuid lähemal uurimisel selgus, et mõningaid muudatusi on tehtud. «Kõik need elemendid, arhitektuurne üldidee, see on ikkagi varastatud või kasutatud ära selle Hispaaniasse ehitatud maja puhul,» kinnitas Pihel.

Hispaania ja Neeme palkvilla võrdlemisel on näha, et eripäraseid kitsaid aknaid on liigutatud ja katusekallet muudetud, kuid ilmselget kopeerimist kinnitab humoorikas fakt, et isegi üks viga on Hispaania villa juures tuimalt ümber viksitud.

«Algses projektis polnud maja taga ühte sellist natuke redelit meenutavat katusetala, meil oli mõeldud sinna tavaline liimpuittala, aga ehitaja ei pannud päris sellist ja ka selle on nad täpselt üks ühele üle võtnud,» märkis Pihel.

Arhitektid palkasid advokaadi, kes saatis Nordicasa esindajale OÜ-le Donostia pretensiooni isiklike ja varaliste autoriõiguste rikkumiste kohta. Ettevõtte juht Jaak Kangro vastas, et ei ole sellega seotud ja ta kuuleb sellisest majast Eestis esmakordselt.

Aadma sõnul väitnud Kangro, et tema on vaid vahendaja ning on ostnud Hispaania plagiaatmaja joonised ja autoriõigused Boliivia arhitektilt Alvarezilt.

Pärast rikkumiste peale vilistamist tabas Hispaania palkvillat netis ootamatu menu ning Nordicasa enda lehel pakuti Casa de Malaga ideaalprojekti 15 erinevas keeles ja hoone arhitektina ei tutvustatud maailmale mitte boliivlast Alvarezi, vaid arhitekt Jaak Kangrot.

«Seal on arhitekt Jaak Kangro, kõikides nendes arhitektuuri ja disaini ja kodukujunduse kümnetel rahvusvahelistel lehekülgedel on tema hoone arhitektina. Ma olen nõus, et Jaak Kangro võibki olla selle hoone autor, aga mitte arhitektina vaid plagiaatorina,» ütles Pihel.

«Pealtnägija» võttis vähetuntud ettevõtja Jaak Kangroga ühendust. Ta vastas arhitektide süüdistustele esialgu lahkelt ja hiljem ühe teravamalt.

«Esiteks, ma ei ole arhitekt. Ma pole kunagi müünud arhitektuuriteenust, ma olen kõigest ehitaja, aga enamasti lausa vahendaja, kes vahendab ehitusmaterjale,» ütles Kangro.

Kuigi ühelt disainiideede netilehelt leiab kõigest poolteist kuud vana artikli, kus selgelt kirjas: «Arhitekt Jaak Kangro, kes on Nordicasa peadisainer, saatis meile suurepärased fotod oma viimasest projektist», kuid Kangro raiub, et tema ei tea asjast midagi.

«Aga vaadake, kui ma näiteks praegu panen, et Kuressaare raekoda on minu projekteeritud, erinevatesse blogidesse. Ma lihtsalt utreerin praegu. Ja ma tegin seda aastal 1632, siis see info hakkab seal levima ja kunagi sealt ära ei kao. Ja midagi teha ei ole, sinna ta jääb. Ja selle eest ma ei vastuta, mis internetis kirjas on. Mina pole kunagi väitnud, et mina selle arhitekt olen. Keegi kunagi on selle internetiavarusse kirjutanud ja see on levinud seal nagu katk,» nentis Kangro.

Tema sõnul on ta palkvillaga seotud vaid nii palju, et vahendas sellesama Hispaania villa tarvis kunagi ehitusmaterjali ning tema teada projekteeris vaidlusaluse maja ikkagi boliivlane Alvarez.

«Mina ei tea sellest Neeme majast muhvigi, ma tegelen vahendamisega ja mitte projekteerimisega,» ütles Kangro ja lisas, et tema arust on need majad täiesti erinevad.

«Need ei ole samasugused majad. Nad on eri suurusega. On sarnaseid jooni. Üks külg on tõesti sarnane, jah – aknad. Aga ma ei ole arhitekt, ma ei tunne seda teadust. Mu advokaat tookord, kui nad mulle kirjutasid, luges selle jama läbi ja tõi sealt välja sellised asjad, et selleks, et majad peaksid olema sarnased, peaksid nad olema sama projekti järgi, samade eskiiside järgi ehitatud. Seal on erinevad põhjaplaanid, seal on erinevad aknad, uksed, kõik on eri suurusega, eri kohtades, eri arvul, eri kujuga,» kinnitas Kangro.

Arhitektide liidu juhi Peeter Pere hinnangul on Hispaania puitehitis üheseltmõistetavalt Neeme maja projekti plagiaat ja vargus.

«Kui tegu oleks kastikujulise majaga, mida me näeme enda ümber päris palju ja kus aknad on ühel või teisel kujul sinna kasti asetatud, siis võiks öelda, et arhitektid on tulnud väga sarnase mõtte peale erinevates maailma geograafilistes punktides. Kuna tegemist on ikka väljanägemiselt individuaalse lahendusega ja see plagiaat või see Hispaanias asetsev maja on ikkagi väga äratuntavalt sarnane Eestis olevale majale, siis on ikkagi tegemist mustvalge juhtumiga mahategemisest,» kinnitas Pere.

Praegu on asunud arhitektide liit jõuliselt Piheli ja Aadma selja taha ja toetavad tandemit rahaliselt peatsel kohtuteel, sest tegu on ainulaadse plagiaadijuhtumiga nüüdisaegsel arhitektuurimaastikul.

«Väga erinev informatsioon sealse projekti päritolu kohta annab selgelt märku, et see asi tuleks viia kohtusse ja luua esimene pretsedent, kus arhitektid, autorid võitlevad oma õiguste eest kohtus ja loodetavalt võiduka lõpuni,» ütles Pere.

Ärimees Kangro nimetab Neeme maja loojate kohtuteed mõttetuks ja peab neid ette kaotajateks.

«Nemad väidavad seda, et kui keegi leiutab ratta ja patenteerib selle ära, siis keegi teine autoga enam sõita ei tohi. «Dai bohh» keegi peaks tule leiutama ja ära patenteerima, siis keegi teine ei tohi seda teha. Nagu mina olen aru saanud, siis maja ikka ei patenteerita,» arvas Kangro.