:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
/nginx/o/2017/08/28/7039917t1h741f.png)
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivaku sõnul oli kaua aega eesti kirjanduse tõlgituim teos Hans Leberechti «Valgus Koordis» (1949), mida on ümber pandud 17 keelde.
Tellijale
Kõige rohkem on tõlgitud «Naksitralle»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1960. aastate keskel läks aga Liivaku sõnul juhtima Juhan Smuuli «Jäine raamat» (1959), mida on tõlgitud 21 keelde. «Eesti kirjanduse tegelikust esindatusest maailmakirjanduses võib siiski rääkida alates 1970. aastate lõpust, mil Jaan Krossi «Keisri hullu» (1975) hakati originaalkeelest tõlkima,» ütles Liivak ja lisas, et Jaan Kross on läbi aegade olnud kõige tõlgitum eesti kirjanduse autor. «Keisri hullu» võib 2017. aasta seisuga lugeda 22 keeles.
Praeguseks on Liivaku sõnul tõenäoliselt tõlgituim eesti kirjandusteos Jüri Talveti luuletus «Armastus», mis pälvis 1997. aastal Juhan Liivi luuleauhinna ja on Jüri Talveti kodulehel loetav lausa kaheksakümnes keeles.