/nginx/o/2017/08/28/7039917t1h741f.png)
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivaku sõnul oli kaua aega eesti kirjanduse tõlgituim teos Hans Leberechti «Valgus Koordis» (1949), mida on ümber pandud 17 keelde.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivaku sõnul oli kaua aega eesti kirjanduse tõlgituim teos Hans Leberechti «Valgus Koordis» (1949), mida on ümber pandud 17 keelde.
1960. aastate keskel läks aga Liivaku sõnul juhtima Juhan Smuuli «Jäine raamat» (1959), mida on tõlgitud 21 keelde. «Eesti kirjanduse tegelikust esindatusest maailmakirjanduses võib siiski rääkida alates 1970. aastate lõpust, mil Jaan Krossi «Keisri hullu» (1975) hakati originaalkeelest tõlkima,» ütles Liivak ja lisas, et Jaan Kross on läbi aegade olnud kõige tõlgitum eesti kirjanduse autor. «Keisri hullu» võib 2017. aasta seisuga lugeda 22 keeles.