Fotod ja video: prokuratuur avaldas deltaplaani õnnetuse arvatava põhjuse

Prokuratuuri esialgse uurimisversiooni järgi põhjustas pühapäeva õhtul traagilise kahe hukkunuga motodeltaplaani õnnetuse Kuusiku lennuvälja lähedal lennuvahendi tiiva kandekonstruktsiooni osa murdumine.

Praeguse uurimisversiooni järgi purunes muidu igati tavapärase lennu ajal miski tiiva kandekonstruktsioonis, mille tõttu kukkus deltaplaan alla ja süttis maha kukkudes. Kuna lennumasin sai kukkumise ning põlemise käigus põhjalikult kahjustada, peab õnnetuse põhjuse välja selgitama deltaplaani tehniline ekspertiis.

Prokuratuuri esialgse info järgi kuulus deltaplaan hukkunud piloodile, 58-aastasele mehele. Temaga oli kaasas lõbusõitu teinud lennundushuviline 39-aastane naine. Kas tegemist oli teenusega või tuttavate omavahelise kokkuleppega, tuleb kriminaaluurimise käigus välja selgitada.

«Tunneme sügavalt kaasa õnnetuses hukkunud piloodi ja kaassõitja lähedastele. Õnnetuse asjaolud selgitab välja kriminaaluurimine ja lõplik tõde ei selgu kindlasti täna või homme. Et kõik täpselt selgeks teha, on vaja aega,» ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Aarne Pruus.

Eesti üks kogenumaid deltaplaanilendureid Ants Kivimäe kaotas õnnetuses kaks oma head sõpra. Deltaplaani roolis olnud 58-aastane mees oli Kivimäe sõnul kogenud lendur. «See, kes seal taga istus, oli tegelikult lihtsalt reisija, kuigi tema tahtis hirmsasti õppida lendama. Tahtis õhku saada, nagu ikka kõik, kes lendamise järele põlevad ja siis läks seekord niimoodi,» rääkis ta.

«Elukaaslane (õnnetuses hukkunu – toim) oli ise seal maa peal, kes nägi seda õnnetust pealt,» kirjeldas Kivimäe traagilist õnnetust.

Deltaplaan oli Kivimäe sõnul lennuametis läbinud alles kuu-poolteist tagasi tehnilise ülevaatuse. «See oli laitmatus korras ja kõik dokumendid olid korras,» ütles ta.

Aastaid deltaplaanidega lennanud hobilendur nentis, et tema on deltaplaani pidanud kõige turvalisemaks lennuvahendiks. «Miks minagi sellega lendamist nii kaua aastaid olen harrastanud, on see, et ma kõikidest lennuvahenditest pean seda kõige paremaks, aga selge on see, et alati tuleb kümme korda üle kontrollida ja juhuseid on igasuguseid,» lausus ta.

Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Haug ütles, et nemad tegid eile öösel õnnetuspaigal vaatluse. Keskus tutvub õnnetuse asjaoludega ja otsustab seejärel, kas algatab uurimise ning teeb täismahus raporti.

Lennuameti andmetel on alates 2005. aastast juhtunud Eestis kokku kolm lennuõnnetust motodeltaplaaniga (eilne kaasa arvatud – toim) ning lisaks kaheksa lennuõnnetust, kus osaliseks on olnud muu kerglennuk või kuumaõhupall.

Motodeltaplaanidega juhtunud õnnetustest on kahel juhul olnud tegemist traagiliste tagajärgedega. 2009. aasta augustis kukkus Pärnus Uus-Sauga lennuvälja lähistel teele puude latvu riivanud motodeltaplaan. Kaks õhusõidukis olnud meest pääsesid eluga, neist üks vajas haiglaravi.

Kaheksast lennuõnnetusest kerglennukitega olid kolm fataalsete tagajärgedega. Kuumaõhupalliga toimunud õnnetuses kannatanuid ei olnud.

Varem on motodeltaplaanidega juhtunud õnnetuste põhjuseks olnud mootoririke või konstruktsiooniviga. Kerglennukite ja kuumaõhupalli lennuõnnetuste põhjuseks on olnud näiteks kütuse lõppemine, mootoririke, tõstejõu kadumine või mõni muu piloteerimise viga.

Häirekeskus sai pühapäeval kella 19.27 ajal teate, et Raplamaal Rapla vallas Kuusiku lennuvälja lähedal on metsa kukkunud motodeltaplaan, mis hävis tules täielikult. Kuusiku lennuväli kinnitas, et deltaplaaniga tõusti õhku nende lennuväljalt.

Postimees avaldab hukkunute lähedastele sügavat kaastunnet.