Kindel kavatsus Eestisse tagasi tulla oli igal neljandal Soomes elaval eestlasel, tõi Tartu Ülikooli välis-eesti uuringute keskuse juhataja Tiit Tammaru välja tänasel statistikakonverentsil. 45 protsenti vastas sellele küsimusele aga kindlalt ei, oma arvamust ei osanud öelda pisut üle 30 protsendi Soomes elavatest eestlastest.
Arvutusmudelid näitasid, et Soomes õppimine vähendab tagasirände soovi, kuid kui inimene on oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud, on ta soov tagasi Eestisse tulla suurem. «Kui siia juurde arvestada ka vanust, siis on näha, et oluline pole mitte iseenesest Soomes õppimine, vaid see, kui vanalt on Soome elama tuldud,» märkis Tammaru.
Teistest selgelt väiksem kavatsus Eestisse tagasi tulla on nendel, kes asusid Soome elama lapsena – neid nimetatakse 1,5ndaks põlvkonnaks. Kõige ebaselgemad arvamused on vanuserühmas 20-40 eluaastat, kuid kõige enam soovivad tagasi tulla need, kes ülemere elama läinud 40-aastaselt ja vanemalt.
Seevastu Soomes õppijaid on väljarändajate seas palju – 38 protsenti. «Soomes õppimise osakaal ka vanemate seas üllatavalt kõrge – alaealiste puhul on hariduse omandamine loomulik. Kuid järelikult on siis teatud põhjustel neil on olnud vajalik haridustaset korrigeerida,» arutles Tammaru.
Rändepõhjusi uurides selgus, et õpingute tõttu Soome asunute osakaal on väike - vaid 5 protsenti. «See oli meie jaoks üllatavalt väike arv,» tõdes Tammaru. Peamiselt toodi välja tööd (23 protsenti) ja perega seotud põhjusi (37 protsenti).
Soome peamine väljarändekoht
Soome on eestlastele jätkuvalt peamiseks väljarände sihtriigiks, märkis Tammaru. «Esimene väljarände tippaeg toimus kohe 1990ndate alguses, see oli väga ulatuslik, aga siis voog vähenes. Teine tipp saabus umbes Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ajal ja kasvutrend kestab tänaseni,» märkis Tammaru.