/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2011/04/20/562190t1h5104.jpg)
Haridus- ja kultuurivaldkonda kureeriva Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul pole Tallinna linnavõim venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku vastu, küsimus olevat vaid selles, kui suures mahus seda tehakse.
Kõlvart: küsimus on eestikeelsete ainete osakaalus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vene koolide eestikeelsele õppele ülemineku küsimus on väga valus ja oluline küsimus,» ütles Kõlvart tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.
«Siin on minu põhimõte väga lihtne: lapsevanematel peab olema valik, mis keeles nende lapsed õpivad. Selle võimaluse annab meile ka seadus. Ehk siis koolide hoolekogud teevad otsuse, millise õppekeele nad valivad,» lausus abilinnapea.
Kõlvarti sõnul on ajakirjandus Tallinna linnavõimu tegudest valesti aru saanud, sest tegelikult nad ei võitle eestikeelsele õppele ülemineku vastu. «Keegi ei võitle selle vastu. Jutt on võimalusest, mille annab seadus. Seadus annab hoolekogudele võimaluse valida oma gümnaasiumile õppekeel,» ütles Kõlvart.
«Ja kui on valitud mingi keel, siis see ei tähenda üldsegi seda, et selles koolis ei õpetataks aineid eesti keeles. Eestikeelsed ained jäävad alles. Ja loomulikult see ei tähenda ka seda, et ei õpitaks eesti keelt. Jutt on protsendist, kui suures osas aineid õpetatakse eesti keeles,» lisas ta.
Kõlvarti hinnangul võiks vene õppekeelega gümnaasiumites olla kuni 40 protsenti eesti keeles õpetatavaid aineid.