Kui Tallinn juurutas mõne aasta eest ühiskaardisüsteemi, siis oli kavas selle abil kogutud infot hakata kasutama ühistranspordi liinivõrgu planeerimisel. Suurele plaanile tõmbas kriipsu peale andmekaitse.
Andmekaitsenõuded said Tallinna suurtele plaanidele saatuslikuks (8)
«Väljumisel valideerimise variant oli kaalumisel, aga kõik jäi andmekaitseinspektsiooni taha,» rääkis Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo. Linnaametniku sõnul nõudis inspektsioon, et mitte mingeid andmeid ei tohi seostada inimese liikumismarsruudiga. «Lõpuks jõudsime inspektsiooniga nii kaugele, et kui inimene end sisse valideerib ja teeb seda hiljem uuesti, siis arvuti algoritm paneb need kaks sisenemist kokku ja saadakse marsruut lahtiisikustatud kujul,» rääkis linnaametnik.
Ta kinnitas, et valideerimissüsteemist saadud andmeid on linn ka kasutanud. Nii uuris Tallinna tehnikaülikool piletisüsteemi andmetele tuginedes, kui palju olemasolev liinivõrk kasutajaid rahuldab. «Need tulemused me saime kätte ja tulemused on positiivsed,» sõnas Harjo.
Esialgu pole veel suuri muudatusi liinivõrgus tehtud, kuid see on plaanis. «Igasugune liinivõrgu muudatus on tundlik teema, sest keegi kaotab seetõttu ja keegi võidab, aga kaotajate hääled on alati võimsamad. Kui midagi paremaks läheb, siis ega head meelt välja ei näidata,» tõdes transpordiameti juht. Esialgu on Tallinnas pikendatud mitut olemasolevat liini.
Selle aasta alguses võeti Tallinnas kasutusele QR-piletid. «Nüüd ei pea enam sõitmiseks omama rohelist kaarti, sest selle soetamisega tekkisid probleemid,» rääkis Harjo. Ta lisas, et kümne korra QR-piletit saab kasutada ka juhul, kui sõidab kümme inimest korraga. Järgmisena plaanib Tallinn võtta kasutusele kontaktivaba pangakaardi.
Harjo sõnul on aga praegu Tallinnas kasutusel olev piletisüsteem nii intelligentne, et suudab inimesele päeva lõpuks välja arvutada kõige soodsama pileti. «Kui validaatori kaudu ostetud pilet maksab praegu 1.10 ja inimene sõidab kolm korda, siis päeva lõpus arvutab süsteem välja, et soodsam oleks sõita kolmeeurose päevapiletiga ja rohkem see raha ei võta, isegi kui inimene teeb neli, viis või kuus sõitu,» rääkis Harjo.
Harjo sõnul on rohelisi kaarte väljastatud umbes miljon ja ühe kuu jooksul kasutab neid Tallinnas 300 000 inimest.