Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Abiturientide jaoks helises koolikell viimast korda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Abituriendid üle Eesti tähistasid täna lõpukella ja tutipäeva ning nüüd algavad viimased ettevalmistused riigieksamiteks.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased istutasid täna pärast lõpukellaaktust koolihoovi noore puu ning märjaks kasteti nii taim kui ka klassikaaslased.

«Ühest küljest on natuke kahju, et läbi sai, sest kool on olnud nagu teine kodu, kus oleme veetnud kaheksa tundi päevas ja igal hommikul klassi tulles sa tead, kes sind ees ootavad. Teisest küljest on 12 aastat kõvasti pingutatud ja kohati on päris raske olnud,» meenutas Saksa Gümnaasiumi abiturient Kelli Põldma.

Klassikaaslane Kristi Roos lisas, et hommikul ärgates oli tal üle pika aja hea kerge tunne, et täna on tutipäev ja saab lihtsalt olla ja möllata.

Õpetaja Ivi Olev, kes on Saksa Gümnaasiumis töötanud 20 aastat, nentis, et tutipäev on olnud alati enam-vähem ühesugune. «Igal aastal me räägime, et veesõda koolimajas ei tee ja igal aastal koolimaja ujub. Seekord ei hakanud enam üldse keelamagi, vaid ütlesin kohe, et pärast võtate ise lapid ja teete koolimaja puhtaks.»

Kui küsida, mis õpilastele möödunud kooliaastatest kõige rohkem meelde on jäänud või mida või keda nad hakkavad taga igatsema, siis vastus on üks – meelde jäävad klassikaaslased, kellest nii mõnigi on saanud väga heaks sõbraks, ja õpetajad.

«Eks nääklemisi ja klatšimist on igal pool, aga klassikaaslased on ikkagi armsaks saanud,» tunnistas Laagna Gümnaasiumi abiturient Jana Rojak, teades, et paljude klassikaaslastega kontakt aastate jooksul paratamatult kaob või jääb oluliselt vähemaks.

Tulevikku vaadates on abituriendid positiivselt meelestatud ning enamik on enda jaoks juba välja mõelnud, mida ja kuhu nad soovivad edasi õppima minna. Samas on neidki, kes alles mõtlevad, mida edasi teha.

«Äkki tasuks hoopis üks aasta vabaks võtta ja puhata ja maailma avastada,» on näiteks Kristi Roos veel kahevahel.

Neid, kes on otsustanud välismaale õppima minna, on igas klassis jämedalt võttes umbes viiendik. Üks neist on näiteks Laagna gümnaasiumi lõpetaja Grigori Rõžuk, kes alustab sügisest õpinguid kas Taanis või Rootsis. «Kõige rohkem oleks tahtnud minna kuskile Suurbritanniasse, aga jäin avalduse esitamisega hiljaks,» tõdes noormees.

Mida ta täpselt õppima hakkab, pole esialgu veel selge. «Variante on mitu – kas looduse säilitamist, Euroopa kultuuriteadusi või hiina keelt,» märkis Rõžuk. Kui kauaks ta välismaale plaanib jääda, ei osanud ta samuti veel öelda. «Ma lihtsalt lähen ja vaatan, mis saama hakkab. Ma ei mõtle eriti palju ette, selline on minu moto.»

Enne ülikooli astumist tuleb aga abiturientidel läbida veel üks viimane tõsine tuleproov – ees ootavad riigieksamid.

Juba tuleval esmaspäeval hakkavad abituriendid kirjutama lõpukirjandit. Aprilli lõppu jääb veel ühiskonnaõpetus, ülejäänud eksamid toimuvad mais ja juunis.

Tagasi üles