Vaidlus valuutapoe üle jätkub kohtus

Valuutakaupluse Turist hoone ehitati aastatel 1981–1982. Projekti autoriteks olid arhitektid Peep Jänes ja Henno Sepmann, sisekujundus Aulo Padar. Nüüd on seal ööklubi. Foto: Peeter Langovits

Kesklinnas Tartu maanteel asuva endise valuutapoe Turist hoone omanik läheb kultuuriministeeriumi vastu kohtusse, väites, et ministeerium omavolitses, kui maja kultuurimälestiseks tunnistas.

Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas möödunud kuul käskkirja, millega tunnistati Tartu mnt 17 asuv hoone arhitektuurimälestiseks. OÜ Viis Veeringut, kellele hoone kuulub, kaebas aga ministeeriumi kohtusse ning nõuab käskkirja tühistamist.

Viie Veeringu omanik Urmas Past võrdles riigi tegevust nõukogudeaegse natsionaliseerimisega. «Riik rakendab jõhkrat omavoli ja eraomandiga käiakse täiesti suvaliselt ringi. Mis mõtet on olla ettevõtja ja investeerida, kui siis ühel heal päeval tuleb riik ja ütleb, et see on meie oma, ja paneb piirangud peale,» pahandas ta.

Las ostavad ära

«Kui nad tahavad hoonest muuseumi teha, siis palun, las ostavad selle ära,» rääkis Past. «Müün hea meelega, kui tegemist on tõepoolest muinsuskaitse seisukohast riigile olulise objektiga.»

Lisaks heitis ärimees ministeeriumile ette kommunikatsiooni puudumist. Pasti sõnul sai ta hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamisest teada alles meedia vahendusel.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Katrin Arvisto sõnul räägivad aga faktid muud. Tema sõnul on nii ministeerium, muinsuskaitseamet kui ka Tallinna kultuuriväärtuste amet olnud OÜga Viis Veeringut viimaste aastate jooksul korduvalt kontaktis.

Esimest korda tegi muinsuskaitse nõukogu ettepaneku tunnistada hoone kultuurimälestiseks eelmise aasta alguses ning Arvisto kinnitusel teavitati sellest 30. märtsil ka omanikku ja paluti tema seisukohta.
Omanik teatas advokaadi vahendusel, et ei nõustu sellega. Seejärel tellis muinsuskaitseamet uue eksperthinnangu, mis valmis mullu juunis. Ka sellele eksperthinnangule vaidles omanik vastu.

Muinsuskaitse nõukogu arutas Turisti poe küsimust taas tänavu veebruaris ning tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada hoone ikkagi arhitektuurimälestiseks. 9. märtsil allkirjastaski Jänes käskkirja ning Arvisto sõnul teatati sellest ka hoone omanikule.

Turisti poe puhul jäid erinevate argumentide kaalumisel Arvisto sõnul peale need, mis rääkisid selle unikaalse hoone suure kultuuriväärtuse kasuks. «Just neile argumentidele tuginedes otsustaski minister lähtuda muinsuskaitse nõukogu ettepanekust ja tunnistada hoone arhitektuurimälestiseks,» märkis ta.

Unikaalne maja

Eksperthinnangu järgi on Tartu mnt 17 üks väheseid algsel kujul Tallinna kesklinnas säilinud nõukogudeaegseid unikaalehitisi, mille väliskujundus ja ruumijaotus on säilinud põhiosas oma algsel kujul.

Majale annab arhitektuurimälestise tunnuse eelkõige tema käsitlemine tolleaegse ajastu hoone tüübi erandliku näitena. Tegu on originaalse hoonetüpoloogilise näitega, erandjuhtumiga nõukogude kaubamaja tüübi arengus, ehk niinimetatud kinnine kaubamaja või valuutakauplus, mis on ainus omataoline Eestis.

Eksperthinnangus märgitakse, et kõnealuse hoone püsimine praegusel kujul säilitaks ühes tänavalõigus erinevaid linnaehituslikke etappe, mida see piirkond on aegade jooksul läbinud. Näiteks asub kohe hoone vastas kesk- ja varauusaegne Jaani seegi kirik, teisel pool Viiralti tänava otsa asub 20. sajandi algusest pärinev historitsistlik koolimaja.

Viie aasta jooksul Tallinnas kaitse alla võetud hooned