Millega tegelevad Hirvepargi miitingu eestvedajad täna, 30 aastat hiljem?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Helen Mihelsonreporter

23. august 2017, 17:30

Täna möödub 30 aastat päevast, mil Tallinnasse Hirveparki kogunesid tuhanded inimesed, et avalikult nõuda Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist. Millega tegelevad omaalgatusliku meeleavalduse eestvedajad täna?

TIIT MADISSON

Kohe pärast ajaloolist miitingut saadeti Madisson Nõukogude Liidust välja ja ta läks Rootsi, kuhu jäi mõneks aastaks pidama. 1990. aastal naasis mees Eestisse, pärast mida osales ta aktiivselt poliitikas. 2000ndate algul oli ta ka Lihula vallavanem ja just tema eestvedamisel püstitati sinna skandaalne monument, mille toonane peaminister Juhan Parts teisaldada lasi.

2010. aastal suundus Madisson elama Hispaaniasse, kuid tuli Eestisse tagasi läinud aastal.

Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, näiteks «Vastasseis» (1996), «Lihula õppetund» (2005) «Aprillimässu lugu» (2007) ja mullu ilmunud «Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929-1938».

LAGLE PAREK

Lagle Parek oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees aastail 1988–1992. Aastatel 1992-1993 oli ta Mart Laari esimeses valitsuses siseminister. Ta kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu.

Viimased 16 aastat on Parek elanud Pirita kloostris, mille varemete haldamisega ta tegeleb. Läinud kuul toimunud kloostripäeval tutvustati Tallinnas Pirita kloostrist kuni Vastseliinani kulgevat 460 kilomeetri pikkust palverännurada, mis on ühtlasi kloostri kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Palverännutee loomise eestvedaja on Parek. «See on iseenda leidmise teekond ja võimalus õppida lugudest, mida jutustavad palverännuteed ääristavad paigad kaugetest aegadest, esivanemate vaimsusest ja kätetööst,» on ta kirjeldanud.

HEIKI AHONEN

Pärast Hirveprgi miitingut arreteeriti Heiki Ahonen sõjaväe kordusõppustest kõrvalehoidmise ettekäändel ja saadeti Rootsi, kus ta elas aastatel 1988–1989. 1989. aastast 1998. aastani elas ning töötas ta Münchenis ja Prahas Vaba Euroopa eesti toimetuse toimetaja ja juhatajana. Eestisse naasis ta 1998. aastal.

2003. kuni 2012. aastani juhtis Ahonen Okupatsioonide Muuseumi tööd. Nüüd naudib ta pensionipõlve.

EVE PÄRNASTE

Eve Pärnaste on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise algatajaid ja asutajaliige, juhatusse kuulus ta aastatel 1989–1993. Samuti oli ta Eesti Kongressi saadik, Eesti Komitee juhatuse liige, Eesti Komitee sekretär aastatel. 1990–1992.

Pärnaste kuulus ka põhiseaduse koostamise aluseks võetud eelnõu töörühma ja 1994. ja 1995. aastal oli ta riigikogu liige. 2013. aastal astus Pärnaste Reformierakonda, kuid lahkus erakonnast möödunud aasta lõpus.

Ta on maalinud (29 personaalnäitust 1981–1998), pidanud Toompeal kunstigaleriid, toimetanud infobülletääne ja raamatuid, koostanud «Eesti Kongress. Siis ja praegu», «Põhiseaduse tulek», «Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei: ERSP aeg».

Pärnaste on viimastel aastatel hoidnud madalat profiili. «Seda, mida mu lähiringkonna inimesed arvavad, tean nagunii, ja mida arvavad ülejäänud inimesed, loen siit ja sealt,» põhjendas ta. «Arvamusi on juba nii palju kuuldud ja ise on nii palju räägitud, et enam ei viitsi,» ütles Pärnaste mullu Arterile antud intervjuus.

Samas intervjuus rääkis ta, et hoiab huviga silma peal Euroopas toimuval. «Jälgin seda kasvava õudusega. See on islami invasioon, et Euroopa üle võtta,» sõnas ta.

Loe veel: Eve Pärnaste – varasemast leebem, aga ikka võitluslik

ERIK UDAM

Ka Erik Udam oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise juures. Udam suri 1990. aastal.

Olev Remsu on Udamist kirjutanud: «Kindlasti väärib meie vabadusvõitlus oma «Tõde ja õigust», viieköitelist mammutromaani, ja Erik Udam peaks selles seni loomata kunstiteoses olema ühe peategelase prototüübiks.»

Tallinnas Hirvepargis 23. augustil 1987 toimunud miiting oli okupeeritud Eestis esimene poliitiline meeleavaldus, mille eesmärgiks oli nõuda Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Hirvepargi meeleavaldus oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega valmistas ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991. aastal.

Kommentaarid