Tänasel riikliku koolitustellimuse komisjoni istungil kinnitati tänavuse koolitustellimuse proportsioonid valdkondade kaupa, mis vastavad senisest rohkem tööjõuturu vajadustele.
Riik sobitab kõrgharidust tööjõuturu vajadustega
Akadeemilises kõrgharidustaseme õppes soovitakse säilitada prioriteetsete õppesuundadena tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja keskkonnatehnika ning tervis.
Rakenduskõrgharidusõppes on prioriteetsed tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ja isikuteenindus ning keskkonnatehnika. Loodus- ja täppisteaduste eelisarendamise vajadust rõhutati ka eile esitletud OECD majandusülevaates.
Riikliku koolitustellimuse komisjoni juhib nüüdsest Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, ka see tugevdab otsesidet tööjõuturuga. Kriisi sõnul peab riiklik koolitustellimus senisest enam teenima eksportiva majanduse huve, mille jaoks tuleb senisest rohkem panustada rakenduslikele ning tehnilistele õppevaldkondadele.
Kõrgkoolide puhul, mis on saanud üleminekuhindamisel tähtajalise tulemuse, vähendatakse tänavu koolitustellimust ja suunatakse vananenud raha eelisvaldkondadesse nagu infotehnoloogia. Samuti toetatakse ühisõppekavade arendamist, eelistades sealjuures rahvusvahelist koostööd eeldavaid ühisõppekavasid.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets märkis, et tähtajalsie otsuse saanud õppekavagruppides peavad kõrgkoolid kaaluma õppe jätkamise otstarbekust või ümberkorraldusi. Läbirääkimistel kõrgkoolidega arvestatakse vajadust vähendada ebaotstarbekat dubleerimist, ennetada selle tekkimist ning vältida ressursside killustamist. Eeskätt tuleks vähendada dubleerimist sotsiaal- ja käitumisteaduste, ärinduse ja halduse, õiguse, kunstide ning humanitaaria õppesuunal, ütles Laidmets.