Ärimees kaebas ministeeriumi muinsuskaitsevaidluse pärast kohtusse

1982. aastal ehitatud valuutakauplus Turist, mis asub aadressil Tartu maantee 17, võeti arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla. Foto: Peeter Langovits

Tallinna kesklinnas Tartu maanteel asuva endise valuutapoe «Turist» hoone omanik asub kultuuriministeeriumiga kohtulahingusse, kuna tema hinnangul kasutas ministeerium maja kultuurimälestiseks tunnistamisel lubamatut omavoli.

Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas möödunud kuul käskkirja, millega tunnistati Tartu mnt 17 asuv hoone arhitektuurimälestiseks. Nüüd aga kaebas OÜ Viis Veeringut, kellele hoone kuulub, ministeeriumi kohtusse ning nõuab käskkirja tühistamist.

OÜ Viis Veeringut omanik Urmas Past võrdles riigi tegevust nõukogudeaegse natsionaliseerimisega. «Riik rakendab jõhkrat omavoli ja eraomandiga käiakse täiesti suvaliselt ringi. Mis mõtet on olla ettevõtja ja investeerida, kui siis ühel heal päeval tuleb riik ja ütleb, et see on meie oma ja paneb piirangud peale,» pahandas Past.

«Kui nad tahavad hoonest muuseumi teha, siis palun, las ostavad selle ära. Müün hea meelega, kui tegemist on tõepoolest muinsuskaitse seisukohast riigile olulise objektiga,» lisas ta.

Lisaks heitis ärimees ministeeriumile ette kommunikatsiooni puudumist. Tema sõnul sai ta hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamisest teada meedia vahendusel. «Pean seda äärmiselt ebaõiglaseks, et meid ei kutsutud isegi kohale, kui meie varale seati olulised piirangud,» oli Past nördinud.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Katrin Arvisto sõnul aga räägivad faktid Urmas Pasti jutule vastu. Tema sõnul on nii ministeerium, muinsuskaitseamet ja kui ka Tallinna kultuuriväärtuste amet olnud OÜ-ga Viis Veeringut viimaste aastate jooksul korduvalt kontaktis.

Esimest korda tegi muinsuskaitse nõukogu ettepaneku tunnistada aadressil Tartu mnt 17 asuv hoone kultuurimälestiseks möödunud aasta alguses ning Arvisto kinnitusel teavitati sellest 30. märtsil ka omanikku ja paluti esitada oma seisukoht.

Omanik vastas advokaadi vahendusel kuu aega hiljem ja teatas, et ei nõustu temale kuuluva hoone kultuurimälestiseks tunnistamisega. Seejärel otsustas muinsuskaitseamet tellida uue eksperthinnangu, mis valmis möödunud aasta juunis. Ka sellele eksperthinnangule vaidles omanik vastu.

Muinsuskaitse nõukogu arutas «Turisti» poe küsimust uuesti käesoleva aasta veebruaris ning jäädes oma aastatagusele otsusele kindlaks tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada hoone omaniku vastuseisust hoolimata arhitektuurimälestiseks.

9. märtsil allkirjastaski Laine Jänes vastava käskkirja ning Arvisto sõnul teavitati sellest kohe ka hoone omanikku.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele tuginetakse objektide kultuuriväärtuslikkuse hindamisel Arvisto sõnul eelkõige asjatundjate eksperthinnangule. «Turisti» puhul jäid erinevate argumentide kaalumisel tema sõnul peale need, mis rääkisid selle unikaalse hoone suure kultuuriväärtuse kasuks. «Just neile argumentidele tuginedes otsustaski minister lähtuda muinsuskaitse nõukogu ettepanekust ja tunnistada hoone arhitektuurimälestiseks,» märkis Arvisto.

Tartu mnt 17 kui kultuurimälestis

Muinsuskaitse nõukogu tellitud eksperthinnangu kohaselt on Tartu mnt 17 üks väheseid algsel kujul Tallinna kesklinnas säilinud nõukogudeaegseid unikaalehitisi, mille väliskujundus ning sisemine ruumijaotus on säilinud põhiosas oma algsel kujul.

Tartu mnt 17 hoonele annab arhitektuurimälestise tunnuse eelkõige tema käsitlemine tolleaegse ajastu hoone tüübi erandliku näitena. Hoone puhul on tegu originaalse hoonetüpoloogilise näitega, erandjuhtumiga nõukogude kaubamaja tüübi arengus, ehk niinimetatud kinnine kaubamaja või valuutakauplus, mis on ainus omataoline Eestis.

Eksperthinnangus märgitakse, et kõnealuse hoone püsimine praegusel kujul säilitaks ühes tänavalõigus erinevaid linnaehituslikke etappe, mida see piirkond on aegade jooksul läbinud. Näiteks otse hoone vastas paikneb kesk- ja varauusaegne Jaani Seegi kirik, teisel pool Viiralti tänava otsa asub 20. sajandi algusest pärinev historitsistlik koolimaja.

Valuutakauplus «Turist» hoone ehitati aastatel 1981-1982. Projekti autoriteks olid silmapaistvad arhitektid Peep Jänes ja Henno Sepmann, sisekujundusliku osa projekteeris Aulo Padar.