Politsei sisekontroll uurib Alatskivi vargajõugu terrorit

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul riivas teda eilses Postimehes kirjeldatud Alatskivi ja Pala valla elanike kriitika politsei aad­ressil – juhul kui inimeste väidetu peab paika, on politsei käitunud ebaprofessionaalselt.

Eilses Postimehes jutustasid Tartumaa Alatskivi ja Pala valla elanikud oma varguse ohvriks sattumise lugusid ega varjanud rahulolematust politsei tööga. Kas tegu on selle ühe piirkonna, kõigi maaelanike või ka linnade probleemiga laiemalt?

Eelmisel aastal näitasid varavastased kuriteod ikkagi kasvutrendi ja oleme ka ise prognoosinud, et majandusolud võivad kaasa tuua varguste kasvu. Selline murettekitav tendents on küll.

Kahjuks ei usu suur osa minuga vestelnutest enam politsei võimesse või huvisse vargusi lahendada. Kas selline signaal sunnib tegema ka mingeid tõsisemaid järeldusi?

Lahutaks nüüd kaks asja – üks asi on need juhtumid ja seal taga olevad inimesed, kellel on olnud seoses politsei tegevusega probleeme, nagu ma artikli põhjal aru saan.

Postimehes toodud juhtumid väga riivavad mind, andsin sisekontrolli juhile korralduse vaadata need asjad üle ja reageerida juurdlusega või muul moel. Kui need väited paika peavad, näitab see ebaprofessionaalset käitumist.

Teine asi on see, et politseile tuleks igal juhul teada anda kõigist kuritegudest. Kui me räägime varavastastest kuritegudest, siis nende puhul on sageli oluline just see, et meile on teada varastatud esemete olemus ja kirjeldus.

Oluline on see, et meile oleks teada ka varguste kohad ja toimumise sagedus. Sellest sõltub, mismoodi me paneme välja oma reageerivat ja ennetavat jõudu, olgu see siis meie enda patrulltegevus või abipolitseinikud.

Need sündmused lähevad meie registrisse ja kriminaalpolitsei töötab valdavalt isikupõhiselt – ühed ja samad isikud panevad ju sageli toime mitmeid kuritegusid. Niimoodi menetledes jõuab kätte ka see aeg, kui need konkreetsed kuriteod avastatakse tänu sellele, et need on varem sisestatud registrisse.

Kui suure osa vargustest politsei praegu lahendada suudab?

Mul ei ole statistika küll peas, aga see näitaja on Euroopaga võrreldes suhteliselt kõrgel tasemel. Selles mõttes ei ole meil vaja häbeneda, ehkki ega me rahul ei ole.

Seoses varavastaste kuritegudega on vaja aktiivsemalt tõkestada kokkuostjaid ehk seda turgu, kuhu need varastatud asjad jõuavad. Selline ülesanne on antud ka kriminaalpolitseile. Varastatud asjade käitlemisega võiks seaduses kaasneda rangemad karistused ja tegin sellise ettepaneku ka viimasel kohtumisel sise- ja justiitsministriga.

Loos kõne all olnud piirkonnas käib varaste tegevus minu arusaama kohaselt täiesti konkreetselt ühel suunal – kraam müüakse metalli kokkuostjatele. Inimesed on ise välja uurinud, millistele firmadele kraami on müüdud, aga politsei ole ilmselt nende andmetega tegelenud.

Mina räägin sellest, mis on meie suunad ja ootused. Kui kuskilt tuleb neile ootustele vastupidiseid signaale, siis tuleb seda juttu kontrollida.

Politsei käsutuses on igasuguseid andmebaase ja jälitustegevuse võimalusi. Aga näiteks telefonikõnede väljavõtetega seoses on politseinikud mitteametlikult korduvalt öelnud, et me ei saa seda teha, sest selleks kulub liiga palju raha.

Kui tõepoolest on sellised väited, siis on see tõepoolest ebaprofessionaalsuse tipp. Mis raha! See raha ei tule meie enda rahakotist, meil on olemas vahendid selleks, et kuritegusid menetleda. See on niisugune... mina ei tea, mis jutt see on. Selliseid väiteid tahan kindlasti kontrollida, neid ei õigusta miski.

Mida arvate sellest, et politseinikud ütlevad varguste ohvritele ja ka omavalitsuste juhtidele mitteametlikult järjest sagedamini, et «meil ei ole võimalusi, me ei suuda, me ei saa, meil ei ole aega. Saage aru, me võtame menetlusse, aga sinna see asi jääb»?

Eks igal ressursil on loomulikult piir, ja piir on ka inimtööjõul ja tööajal. Loomulikult tuleb asju seada tähtsuse järjekorda ja ka menetleda selles järjekorras. Me kindlasti ei õigusta politsei tegevuses ilmnenud ebaprofessionaalseid juhtumeid kunagi sellega, et ressurss on vähenenud, ehkki see on tõepoolest nii. Politseinikud peavad ka tänavu võtma neli päeva palgata puhkust. Meil tuleb saada masust üle ja taastada need võimalused, mis olid veel mõne aasta eest.

Ma saan aru, et politsei jaoks on asjad tähtsuse järjekorras, aga küsimus on selles, kas tänase järjekorra lõpus asuva juhtumiga tegelemise päev jõuab kätte vähegi mõistlikul ajal.

Kohati jääb selline mulje, et tähtsuse järjekorra lõpus asuvad juhtumid jäävadki riiulile seisma.

Loomulikult on kuriteod, mille lahendamisse panustame rohkem inimesi ja raha. Küll aga on need vähem prioriteetsed avaldused elektroonilisel kujul andmebaasides ja nendega tegeldakse kogu aeg saamaks teada, kes on need inimesed, kes võisid või said sellist kuritegu toime panna.

Siin-seal on kuulda õhukese riigi fännide juttu ja lootmist, et kuna politseil on järjest vähem raha ja võimalusi, siis võiks inimesed ise kohapeal osa politsei funktsioone vabatahtlikult üle võtta. Päästeameti puhul tundub nende lootus juba teostuvat.

Jätaksin asja poliitilise tausta poliitikute kommenteerida. Mina arvan, et väga oluline on kohaliku omavalitsuse, selle elanike ja politsei vaheline koostöö korra ja turvalisuse tagamisel.

Aga teisalt ei saa riigi funktsioone tagada üksnes vabatahtlikkusega. Kindlasti on vaja politseinikele ja päästjatele selliseid vahendeid, mis tagavad inimeste ootustele vastava tulemuse.

Ei saa ju tekkida sellist olukorda, et politsei ütleb ühel heal päeval, et tehke ise? Inimene ei saa ju hakata ise kuritegu uurima ja vargust lahendama?

Mitte iialgi. See on lubamatu. Selleks on ellu kutsutud professionaalsed ja erapooletud ametid. Abipolitseinikuga ei saa kunagi asendada politseinikku. Rõhk on siin sõnal «abi». Ta saab vabast ajast abistada riigi politseid tema töö juures.

Vallarahvas varastega hädas
•    Eilne Postimees kirjutas Alatskivi valla Kokora kanti ja Pala naabervalda terroriseerivast vargajõugust, kelle ohjeldamise on politsei jätnud kohalike elanike väitel unarusse. Politsei ei tegele vallarahva hinnangul enam nendegi vargustega, mille lahendamine peaks olema vormistamise küsimus. Kuivati omanik ootas veel eilegi, et politsei tuleks sündmuskohale lahendama juba  kuu eest avastatud vargust, mis tõi talle 20 000 eurot kahju. Vargust tähistanud ja väidetava vargabande hurtsiku õuele viinud jäljed sulasid koos lumega.
•    Piirkonnas tegutseb veel teisigi vargaid. Postimeheni on jõudnud kümmekond sel talvel ja kevadel samas piirkonnas toimunud vargust ja vaid ühel juhul saadi pätid kätte, sest puidutööstuse omanik sattus varastele ise peale ja ajas neid eluga riskides autoga taga. Üks varguse ohvritest Ivo Kull andis mullu ühele väidetavale jõugu liikmele mööda lõugu ja sai selle eest 9500 krooni trahvi. Samas on vargad ise ühele oma tegevuse tunnistajale mõista andnud, et ta peaks heaga suu.
•    Paljud inimesed ei esita enam politseile avaldusi, sest nad ei näe lahendusi. Kohalike ettevõtjate kinnitusel pole mingit mõtet Kokorale investeerimise abil vargaid nuumata. Ka Alatskivi vallavanem Andu Tõrva saab vallarahvalt kaebusi ja on politsei tegevusetuses pettunud. «Politsei tunnet jääb maal väheks,» ütles Tõrva.