«Tuleb korrastada haridusvõrku, teostada head koolijuhtide valikut ja sealt edasi mehitada koolid pädevate ja edasipüüdlike juhtkondade kui kooli arengumootoritega,» leidis ta. «Koolijuhid ja koolide juhtkonnad peavad tegutsema arendusmeeskondadena. Kooli juhtimine ei ole kooli komplekteerimine ja tunniplaani koostamine. Sellega saab iga ametnik hakkama. Ka õpetajad ei satu iseenesest kooli tööle, samuti õpilased õppima – nad jäetakse ukse taha teatud kriteeriumide järgi. Kui nendeks on kooli väärtused, mis soodustavad õpilase arengut parimal moel, siis on hästi.»
Imed ilmetute seinte vahel
Samuti pole õige, kui koolid üritavad iga hinna eest mõne konkreetse õpetaja töökohta või tunnikoormust säilitada, leiab Agur. «Kui need põhimõtted on hägustunud, siis loetleme taas koole, kuhu ei soovita minna, milles puudub õppimist soodustav õhkkond,» ütles ta.
Agur on veendunud, et koolist teevad kooli peamiselt seal töötavad inimesed. «Ka kõige ilmetumate seinte vahel saab korda saata imelisi asju. Küsimus ongi selles, kes seda teevad,» ütles ta ja lisas, et koolijuht peab oma õpetajate eest hoolitsema ja seda mitte sotsiaalhoolekandelikust aspektist, vaid õpilaste arengu seisukohast. «Kui koolijuht seda ei taipa, siis peab seda taipama koolipidaja – KOV, kes määrab koolijuhi,» ütles Agur.
Katsed koolidesse, kuhu on soovijaid rohkem kui kohti, on tema sõnul ajutine demokraatlik lahendus. «Ainuvõimalik selle olukorra lõpetamiseks on minu arvates halva maine ja viletsamat õppekvaliteeti pakkuvate koolide taseme tõstmine heade koolide tasemele,» rääkis Agur, et pooldab Soome varianti, kus eelisarendatakse kehvema tasemega koole. «Minu arvates see variant on kõige töökindlam. Aga veelkord – koolipidajal peab selleks tõsine huvi olema,» ütles ta.