:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/30/6727089t1h4164.jpg)
Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» leidis võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta, et vastuseis vanemahüvitise paindlikumaks muutmisele tuleb eelkõige meestelt, kes kardavad kaotada eelisorukorras tööturul.
Liisa Pakosta: paindlikuma lapsepuhkuse vastu on mehed, kes otsuseid teevad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastama peaks riigikogu ja sotsiaalministeerium,» arvas Pakosta küsimuse peale, mis takistab vanemahüvitise piiranguid kaotamast ema ja isa vahel.
«Nii palju kui ma oma varasemas elus olen selle küsimusega tegelenud – esimese eelnõu selle paindlikumaks muutmiseks esitasin juba 2009 – tuleb see vastuseis meestelt. Vastuseis tuleb hirmust, et kaotatakse oma eelisolukord tööturul,» sõnas volinik. Meeste all pidas volinik silmas poliitikutest otsustajate ringi.
«Teine vastuseis tuleb sellistelt emadelt, kes arvavad et jube turvaline oleks olla kolm aastat kodus ja mitte midagi muud teha.»
Hüvitise saajate ring suuremaks
Võrdsete võimaluste volinik on ettepanekutes sotsiaalministeeriumile toonud välja vanemahüvitise saajate ringi võimaliku laiendamise nii, et seda saaks võtta ka vanavanemad, sugulased või mõni muu lapsega reaalselt tegelev isik.
«See on väga terve mõte ja niimoodi see peakski olema,» nõustus Pakosta, et vanemapuhkuse väljavõtmine on ülereguleeritud ning praeguse olukorra asemel võiks peredele anda teatud perioodi, mille raames otsustatakse hüvitise saajad pereringis.
«Võtan siinkohal sõna emana, sest kogu problemaatika keerleb ennekõike laste huvide ümber,» lisas Pakosta, «ühiskond ei tohiks ronida inimeste magamis- ega elutuppa ega öelda, et sina pead seisma kolm aastat oma korteris selle lapse kõrval ja kuskile minna sa ei tohi. Niisugust normatiivsust ei tohiks ühiskond mitte ühelegi emale ette panna.»
«Kui on toredad vanavanemad või tore vanatädi, kes võiks seda last hoida ja emal on tore töö, mida talle meeldib teha – oleme esimene inimpõlv, kes lubab endale seda, et noor terve naine on pikalt lapsega kodus ja ühtegi tööd ei tee.»
Saates osales ka arvamusartikli «Järjekordne rünnak koduste emade vastu?» autor Lea Danilson-Järg.
Saates käsitleti sotsiaalministeeriumi kavandatavat lisanduvat vanemapuhkusekuud, mille saaks välja võtta ainult isa. See tähendaks aastast 2020 senise 18 kuu asemel perele 19 kuud vanemapuhkust.
Kuula pikemalt Kuku raadio saatest «Vahetund Postimehega».