/nginx/o/2009/12/03/276501t1hc225.jpg)
Paljudes erivajadustega laste koolides hoolitseb mitmesaja haige lapse eest vaid üks poole kohaga töötav õde ning napib ka arste, kuna seadus kohtleb enamikke erikoole tavakoolidega võrdselt.
Erivajadustega laste koolides napib arste ja õdesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Õismäe erikoolis käib 120 õpilast, neist enamik raske puudega, kuid medõdesid on seal vaid üks ja seegi poole kohaga, vahendab ERR Uudised.
Tallinna Ristiku põhikoolis on lapsi üle 300, õdesid aga nagu Õismäelgi ainult pool ning kui teda parasjagu majas ei ole, saab loota vaid heale õnnele.
Ristiku põhikooli õppealajuhataja Ruuda Lind ütles, et nende õpilaste seas on epilepsiahaigeid, neerupuudulikkusega ja peaajukasvajaga lapsi, kellel võib äkitselt paha hakata.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul oleks eelmisel aastal vastu võetud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pidanud olukorda parandama, kuna seal on selgelt öeldud, et erivajadusega lastele on ette nähtud üks õekoht 200 lapse kohta ja tavakoolil üks õekoht 600 lapse kohta.
Paraku kehtib see reegel vaid riigikoolide kohta ja enamik erivajadustega lapsi õpib munitsipaalkoolides, mis seaduse silmis on tavakoolid.