:format(webp)/nginx/o/2017/08/15/6994505t1h6d45.jpg)
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar kirjutas hiljuti ilmunud arvamusartiklis: «Kui kooseluseaduse rakendusaktides ei ole võimalik kokku leppida, siis tuleks naasta esialgse idee juurde, mis nägi ette samasooliste partnerluse reguleerimist.» Fraktsioonide esimehed avaldasid oma arvamust.
Vabaerakonna fraktsiooni esimees Artur Talvik selgitas, et Vabaerakond on algusest peale valmistanud ette paarkonna seadust. Paarkonnaseadus on Talviku sõnul sisuliselt sama, mis tsiviilpartnerlusseadus, ehk kompromissivariandiks kogu sellele ühiskonda lõhestavale jagunemisele.
«Nimi on küll paarkonnaseadus, aga ta sisuliselt tähendab seda sama, millest teie peatoimetaja räägib. Ja me tõesti tulime temaga juba siis välja, et leida selline hea kompromiss või kuldne kesktee selle probleemi lahendamisel,» selgitas Talvik.
«See on selline vastandumine ja paukumine. Omakorda tundub, et selline IRLi agoonia, kus IRL lihtsalt tagataskust võtab suvalisi teemasid, et natukenegi endale tähelepanu saada ja see kõik on selline lapsik, kui mitte öelda halvemini, et isegi pahatahtlik oma poliitilise profiili võtmine selle pealt, et ühiskond omavahel totaalselt tülis on, mis on väga vale, see ei ole riigimehelik käitumine,» lisas Talvik.
Eesti konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul ei pea EKRE vajalikuks samasooliste suhete reguleerimist. «Selle tõttu ei poolda me tsiviilpartnerlust ega kooseluseadust, mis on tsiviilpartnerluse petuga läbisurumise versioon. Töötame kooseluseaduse tühistamise nimel ja traditsioonilise abielu tugevdamise ja edendamise nimel,» lisas ta.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva sõnul puuduvad Riigikogus nii vajalik poliitiline konsensus kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks kui ka konsensus kooseluseaduse tühistamiseks.
Kalvi Kõva vahendab meilis, et nõustub õiguskantsleri Ülle Madisega, kes tõdes parlamendile tehtud viimases aastaülevaates, et kooseluseaduse rakendusnormide puudumine tekitab erinevat halduspraktikat ja segadust, kuid õigus oli ka notaritel, kes juba kooseluseaduse jõustumisel osutasid, et seda saab rakendada ka ilma eraldi rakendusaktideta.
Registrikannete tegemist jm. praktilisi toiminguid suunavate õigusnormide puudumine ei takista praktikas vajalike otsuste ning neid kajastavate kannete tegemist, rõhutas õiguskantsler, kelle hinnangul on näiline õiguslünk ja õigusselgusetus ületatavad otse põhiseaduse ja olemasolevate seaduste alusel.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu pooldab seda, et inimesed saaksid enda kooselu seaduse silmis mingil moel määratleda. «See on kindlasti oluline paljude jaoks emotsionaalsel tasandil, kuid teisalt vajalik ka erinevate tekkivate juriidiliste probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks,» selgitas Sarapuu.
«Kooseluseadus ilma rakendussäteteta neid eesmärke aga ei täida. Oleme ka varasemalt just seda rõhutanud, et sellisel kujul ei ole seadus pakkunud soovitud lahendusi,» lisas ta.
Kooseluseadust ei toeta ka Isamaa ja Res Publica Liit, fraktsiooni aseesimees Priit Sibul kommenteeris: «IRL ei ole kooseluseadust kunagi toetanud. Oleme arvamusel, et praegune Riigikogu koosseis ei ole valmis selle teemaga tegelema».
Reformierakonna peasekretäri Tõnis Kõivu sõnul lähtub Reformierakond põhimõttest, et kõik inimesed on erinevad ja erinevus teeb Eestit tugevamaks.
«Kooseluseaduse tühistamise eelnõu näol on tegemist IRL-i meeleheitliku katsega tähelepanu otsida, puhtalt enda poliitilistes huvides. Nõustun Lauri Hussariga, et inimestelt õiguste äravõtmise mõttega mängimine on tõesti näotu,» rääkis Kõiv.
«Teadaolevalt ei ole praegusel koalitsioonil sellele eelnõule ka mitte mingit toetust,» lisas Kõiv.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12273886t1habf3.jpg)