/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/03/18/540963t1h28eb.jpg)
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on linn loonud kõik eeldused selleks, et hakatakse eelistama kodulähedast kooli ning väheneb oluliselt vajadus katsete tegemiseks.
Tallinn: lõime kodukooli valimiseks kõik eeldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheks võimaluseks on mõjutada inimeste suhtumist, harjumusi, hoiakuid, kuid see on teatavasti väga pikaajaline protsess,» rääkis Pajula koolikatsete-nõudluse vähendamise võimalustest.
«Linn on omalt poolt loonud selleks kõik eeldused – 85 protsenti koolimajadest on renoveeritud, õpikeskkond ja on nii ääre- ja kesklinnas valdavalt ühtlustatud ning see töö jätkub.»
Kõikides Tallinna koolides on tema sõnul täna heal tasemel õpe ja huvitegevus, seda tuleb aga rohkem välja näidata ning sisulise arenguga on vaja tegeleda järjepidevalt. «Selles osas on suur töö teha ka koolidel. »
Pajula sõnul on täna meie ühiskonna väärushinnangutes olulised mõisted edetabelid, pingeread, eliitkoolid.
«Nende hääl, kes väidavad, et laps saab ka kodulähedases koolis hea hariduse ja pääseb sinna ilma katseteta, ühiskonnas ei kõla.»
Kui aga ühiskonnal on järjestamist ja edetabeleid kindlasti vaja, siis ei peaks neid koostama tema nägemuses vaid riigieksamite tulemuste põhjal.
«Arvesse tuleks võtta lapse heaolu, lapse ja lapsevanema rahulolu kooliga, huvitegevuse võimalusi, lõpetajate edasist haridusteed jpm, kooli tuleks vaadelda kui tervikut.»
Pajula sõnul ei ole aga vaja taolist olukorda tingimata tekitada, kus hakatakse eelistama kodulähedast kooli ning väheneb oluliselt vajadus katsete tegemiseks.
«Kui see on eesmärk omaette, siis kõige lihtsam on kasutada n-ö sunnimeetodit – piirata lapsevanema valikuvõimalusi, kuid seda Tallinn ei poolda. Oleme seisukohal, et vanemal on oluline roll oma lapse haridustee üle otsustamisel ja see õigus peab talle alles jääma.»
Pajula väitel on kõige kergem tee katselembeste vanemate «ohjamiseks» kasutada lihtsaid administratiivseid meetodeid, asetades vanemad sundvalikute ette – määrata elukohajärgne kool või lubada taotlus esitada vaid 1-2 kooli, mille tulemusel konkurss ühele kohale langeks.
«Elukohajärgse kooli määramise korda välja töötades arutasime seda põhjalikult ja jõudsime seisukohale, et vanemale peab jääma valikuvõimalus,» rääkis Pajula.
Haridusamet soovitab valida kool, kuhu lapse koolitee oleks turvaline, kus ta saaks peale õppetööd tegeleda ka huvitegevusega, viibiks turvalises keskkonnas, ei oleks vaja läbida konkurssi. «Valiku teeb aga vanem,» märkis Pajula.
Kui üritada vähendada nõudlust 1. klassi sisseastumiskatsete järele kümneaastases perspektiivis, siis on Pajula sõnul mitu võimalikku varianti.
«Esiteks – anda vanematele väiksem valik, kuid seda Tallinn ei poolda. Teiseks – võrdsustada kõikide koolide õpikeskkond, see on 85 protsendi ulatuses juba tehtud ning töö jätkub,» rääkis ta.
«Kolmandaks – teavitada lapsevanemaid järjepidevalt Tallinna koolivõrgu olukorrast ja võimalustest, koostada alternatiivseid edetabeleid, aidata sellega neil teadlikke valikuid teha.»
Tema sõnul on oluline, et seadusandja määratleks oma tahet selgelt ja täpselt. «Praegu kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on mitmeti tõlgendatav ja ei anna ühest pidepunkti otsuste tegemiseks.»