/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/11/02/459097t1h48f9.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juht hoiatab, et sageli on kodulähedase kooli maine põhjendamatult madal ning kesklinna haridustempli oma teenimatult kõrge.
Õpilasliit: kooli maine on sageli ekslik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimese klassi astumisel teeb põhilise koolivaliku lapsevanem. See valik tehakse väga subjektiivsetel alustel,» rääkis Edgar Rootalu Postimees.ee’le.
«Tihti öeldakse, et koolil on hea maine, seda pole aga võimalik mõõta ning arvamus on välja kujunenud sõprusringkonnas. Maine kujuneb välja aastatega (kui mitte kümnetega) ning koolil, kes on äsja juhtkonda/personali vahetanud või lihtsalt alustanud, on raske konkurentsi tulla,» kirjeldas ta.
«Samuti öeldakse nõrkade koolide kohta: «Ma ju näen, kuidas õpilased värava taga suitsetavad. Ma ei taha, et minu laps sellistega koos käiks»,» jätkas ta.
«Ka kesklinna koolide lapsed käivad nurga taga suitsetamas ning ilmselgelt ei ole võimalik seda aknast näha, kui inimene elab Nõmmel.»
Rootalu sõnul vajab Eesti eelkõige objektiivseid indikaatoreid ja kriteeriume, mille alusel koole hinnata.
«See nõuab suurt pingutust. Lapsevanemad ja õpilased peavad nendest hoolima ning koolijuhid, õpetajad jm haridustöötajad peavad neid koguma,» rääkis ta.
«Haridusameti kodulehel on näha viimaseid Tallinna koolide haridus- ja rahulolualaseid uuringuid aastatest 2007-2008 ning ka need on üksikud.»
Tema sõnul peaks riik, linn ja iga üksik kool välja tooma ning rõhutama, kui palju on neil töötajaid/õpetajaid laste kohta, et pakkuda õpilastele personaalsemat lähenemist.
Välja võiks selgitada ka, mida arvavad juba kogenenumad lapsevanemad koolist, ehk teostada rahulolu uuringuid.
Samuti võiks Rootalu nägemuses kirjeldada muidki detaile, näiteks, milliseid huvialaringe koolis on, kui hästi on varustatu ning milliste võimalustega sealne raamatukogu jne.
Kohaliku omavalitsuse ja riiklikul tasandil tuleks Rootalu sõnul välja selgitada, mis on koolides reaalsed probleemid, olgu nendeks siis õpetajate kvalifikatsioon, koolivägivald, nõuetele mittevastav füüsiline keskkond vms.
«Kui oleme defineerinud konkreetsed probleemid konkreetsetes koolides, siis saame edasi liikuda ning nende probleemide lahendamisega tegeleda, et «halvad» koolid saaksid paremateks ja konkurentsivõimelisemateks.»
Rootalu tõdes, et ilmselt aastaga midagi ei muuda, kuid iga aastaga on võimalik saada paremaks.
«Tarvis on pöörata tähelepanu probleemide lahendamistele, sest iga koolivõrk on niisama nõrk kui on tema kõige nõrgem kool.»