/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/03/29/340103t1hc4ba.jpg)
Õpetajate Liidu juhi Lehte Jõemaa sõnul on Tallinna haridussüsteemist pinged üleval seetõttu, et seda ei arendata juba aastaid ühtse tervikuna.
Õpetajate Liit: Tallinna haridust ei arendata enam aastaid kui tervikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord Tallinna linnas on keeruline ja lihtsaid ning kiireid lahendusi siin ei ole. Lähiaegadel olukord pingestub veelgi, sest kooli tulevate laste arv kasvab lähiaastatel,» rääkis Jõemaa Postimees.ee’le.
Tema sõnul on positiivne, kui lapsevanem oma võsukesele paremat kooli soovib, sest see on märk sellest, et lapsevanem hoolib oma lapse käekäigust ja haridusteest.
«Miks aga Tallinnas on olukord muutunud nii pingeliseks?» küsis Jõemaa. «Minu arvates on probleem selles, et Tallinna haridussüsteemi pole pikki aastaid käsitletud ja arendatud kui tervikut. Tallinna haridussüsteemi on korralikult analüüsitud ja kooststud ka üsna mõistlik arengukava, ent selle arendamisega on oldud ilmselt mingitel põhjustel kimpus,» leidis ta.
Ta ise pakkus, et lahendusena võiks Tallinna magalarajoonidesse tekitada 4-5 tugevat põhikooliosata gümnaasiumit ning eraldada nende arendamiseks piisavalt ressursse.
«Sellises gümnaasiumis peaks olema paljude valikute võimalus erinevatele õppesuundadele ja valikainetele. Raha peaks jätkuma hea personali palkamiseks ja mainekujunduseks,» loetles ta plusse, mida praegu kesklinnast eemale jäävatel koolide kipub nappima.
«Juba mõne aastaga saavad lapsevanemad aru, milline gümnaasium nende lastele parim on. »
Gümnaasiumikohti peaks jätkuma Jõemaa sõnul kõikidele soovijatele. «Siis ei ole põhjust karta, et laps jääb ilma heast gümnaasiumiharidusest, ja see võtaks lapsemanemate pingeid vähemaks ka esimesse klassi astumisel».
Teises peaks Jõemaa nägemuses Tallinna haridusamet korrastama põhikoolide võrgu, mis on ka Tallinna hariduse arengukavas kirjas.
«Renoveerida ja uuendada tuleb lõpuks ka äärelinnakoolide õpikeskkond,» kõneles Jõemaa.
«Äärelinnakoolide rahastamisel tuleks silmas pidada seda, et oleks võimalik õpetajatele abiks palgata õppimist motiveerivaid ja toetavaid tugispetsialiste ning luua toetavaid tegevusprogramme. Palgata tuleb rohkem abiõpetajaid, psühholooge, sotsiaalpedagooge, kesklinna koolid arvatavasti neid ressursse nii palju ei vaja. »
Tema sõnul on Tallinna haridusametil olemas teadmine hariduse kvaliteedist ja headest koolidest, vaja on vaid tarku otsustajaid, kindlakäelisi sihikindlaid tegijaid ja eelkõige ressursse muudatuste läbiviimiseks.