/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/04/2032119t1h1715.jpg)
Loomakaitsjad taunivad tuvide kasutamist sündmuste tähistamisel, kuna sageli lendu lastud linnud hukkuvad.
Loomakaitsjad taunivad tuvide kasutamisest sündmuste tähistamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel kahel aastal on Eesti Loomakaitse Selts saanud tavapäraselt tihedamalt teateid rõngastatud valgetest tuvidest. Viimati saabus Eesti Loomakaitse Seltsile teade, kus kirjutaja tundis muret Raasiku Vallas Aruküla staadioni maja katusel kössitava kahe valge tuvi saatuse pärast.
«Ühel tuvil on midagi ümber kaela või kere seotud. Vihma kallab, linnud ei ole osanud peitu minna. Võib-olla on neid lendu lastud mingi ürituse ajal,» küsis kirjutaja.
Valgeid tuvisid on ammu peetud igavese armastuse sümboliks ning pulmades lastakse neid lendu hea õnne toomiseks või neiupõlvenime ärasaatmiseks. Linnukasvatajad kinnitavad, et tuvid leiavad vabadusse saades ise tagasitee, kuid paljud neist satuvad siiski nõutult loodusesse ekslema.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Jana Adamsons taunis pulmakorraldajatele saadetud pöördumises tuvide kasutamist sündmuste tähistamisel. «Valged tuvid sümboliseerivad pühendumist, truudust, ustavust ja igavest armastust. Aga kas te teate, mis juhtub pulmatuviks kasvatatud linnuga, kui ta loodusesse vabaks lastakse? Pulmatuvid ei saa looduses iseseisvalt hakkama – nad kas surevad nälga, sest ei oska endale toitu hankida või muutuvad oma silmapaistva lumivalge sulestiku tõttu kiiresti saakloomaks. Ehk siis need mõned ilusad ja meeldejäävad sekundid pulmas, mil valged tuvid lendu lastakse, on sisuliselt lindude viimane lend enne piinarikast surma,» seisab kirjas.