:format(webp)/nginx/o/2017/06/14/6783789t1he2a2.jpg)
Altkäemaksu andmises süüdistatava ärimehe Hillar Tederi kaitsja Aadu Luberg leiab, et kohtueksperdi Marika Väli ütlused annavad jätkuvalt alust küsida, kas Savisaare terviseekspertiisi läbiviimisel järgiti seadust. Kas ta homsel istungil uue ekspertiisiakti tegemist taotleb, vandeadvokaat ei avaldanud.
«Tänase seisuga ei oska me ette ennustada, millised taotlused ja tegevused teisipäevasel kohtuistungil võivad tulla. Tänase seisuga ei ole kohtule täiendavaid taotlusi laekunud ning edasine menetlus selgubki kohtuistungi käigus,» ei osanud kohtu pressiesindaja Anneli Vilu istungite käiku prognoosida.
Enne suvepausi 14. juunil toimunud viimane istung jäi üürikeseks, sest Edgar Savisaare tervisenäitajad olid kehvad ja kohtusaali tulnud ihuarst Peep Põdder soovitas patsiendile kutsuda kiirabi. Kohale saabunud kiirabibrigaad toimetas kohtualuse haiglasse, kus Savisaar viibis mitu päeva.
Eelneval päeval oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) kohtuarst Marika Väli pärast kokku üle nelja tunni kestnud küsitlemist jäänud ekspertiisikomisjoni varasema seisukoha juurde: Edgar Savisaar on võimeline kohtuprotsessil osalema ja süüdimõistmisel karistust kandma.
Samal istungil tõstatas aga Savisaare kaaskohtualuse Hillar Tederi kaitsja Aadu Luberg küsimuse, kas Savisaare terviseekspertiis on seaduslik. Luberg avastas, et ühelt komisjoni liikmelt nõutav allkiri oli antud kolm päeva pärast ekspertiisiakti valmimist.
Savisaare tervist hinnanud neljaliikmelisse ekspertkomisjon kaasati lisaks kolmele EKEI eksperdile Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, kardiovaskulaarse meditsiini professor Margus Viigimaa. Vannutamata eksperti Viigimaad tuli hoiatada, et teadlik vale ekspertarvamuse andmine on seaduse järgi karistatav.
«Öelge, kas Margus Viigimaa oli muu asjakohase eriteadmisega ekspert?» uuris Luberg istungil. «Jah, ta on kardioloogi teadmistega erialaarst, keda kohtuarstid kaasasid erikomisjoni,» vastas Väli.
«Olete nõus, et Margus Viigimaa on vannutamata ekspert, et enne kui ta hakkab tööd tegema, tuleb teda hoiatada?» päris Luberg. Väli nõustus ja lisas, et Viigimaad on hoiatatud.
«Kes, millal ja kuidas selle hoiatuse Margus Viigimaani viis?» uuris Luberg ja küsis, kas ta saab õigesti aru, et allkiri töövõtulepingul on identne hoiatusega teadlikult vale eksperthinnangu arvamuse andmise kohta.
«Margus Viigimaale oli tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ja ma võin öelda, et Marika Väli isiklikult tegi seda,» teatas Väli ja täpsustas, et tegi seda suuliselt esimesel kohtumisel. Hiljem aga oli Väli hinnangul see hoiatus ka töövõtulepingul.
Vandeadvokaat Aadu Luberg ütles täna Postimehele, et tema kui Hillar Tederi kaitsja kriitika ekspertiisiakti osas kajastub nendes küsimustes, mille ta esitas kohtus üle kuulatud eksperdile.
«Eksperdi vastused nii minu kui kohtu küsimustele annavad minu hinnangul jätkuvalt aluse tõstatamaks küsimus, kas ekspertiisi läbiviimisel on järgitud seadust. Kas ja millises menetlusstaadiumis ma seda aspekti kohtus lähemalt käsitlen, kas ma esitan seoses sellega täiendavaid taotlusi, ma tõepoolest ennustada ei oska,» ei avaldanud Luberg oma homseid plaane.
Samas viitas kohtunik Anne Rebane juunikuisel istungil, et riigikohtu lahendi järgi oleks vannutamata isiku allkirja puudumine ekspertiisiaktil üksnes vormistuslik, mitte sisuline rikkumine, mis ei kaotaks kogu ekspertiisiakti usaldusväärsust.
Kardioloog Margus Viigimaa ütles ise pärast juunikuist istungit Postimehele, et teda hoiatati enne ekspertarvamuse andmist, samuti, et ta andis selle kohta, et teda on hoiatatud, ka enda allkirja.
Kuigi Edgar Savisaare kriminaalasja istungid algasid juunis, ei ole kohtuprotsessi sisulise alguseni seni jõutud. Kohtulik uurimine algab seaduse järgi prokuröri avakõnega.
Eeldatavasti ootabki riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oma avakõne pidamise võimalust, kus tal on plaanis paotada ka kaarte selles osas, kes on suvepausi ajal prokuratuuriga võimalikku kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi pidanud. Postimehe andmetel soovib kokkulepet endine maadevahetaja Villu Reiljan, kes pani süüdistuse järgi uue kuriteo toime katseajal, mistõttu ähvardaks teda uuesti süüdimõistmisel reaalne vanglakaristus. Kokkulepet soovib ka MTÜ Eesti Keskerakond.
«Saame täna kinnitada, et võimaliku kokkuleppemenetluse teemal on tänaseks osade menetlusosalistega läbirääkimisi peetud. Enne kokkulepete sõlmimist ning avakõnede pidamist ei pea prokuratuur aga osapoolte avalikustamist võimalikuks,» oli riigiprokuratuuri nõuniku Kristina Kostina kommentaar nädal tagasi.
Kokkuleppemenetlus tähendaks Reiljanile üksnes rahalist karistust ja ta võiks loota, et tema tingimisi vanglakaristust ei pöörata täitmisele. Kui ka prokuratuur niisuguse asjade käiguga nõustub, peab kohus selle kinnitama.
Kohtuliku uurimise käik tuleneb kriminaalmenetluse seadustikust:
§ 285. Kohtuliku uurimise algus
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku pidada avakõne.
(2) Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb.
(3) Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud.
(4) Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku anda ülevaade tsiviilhagist või avalik-õiguslikust nõudeavaldusest ja seda kinnitavatest tõenditest, mida prokuröri avakõnes ei käsitletud, või avaldab ise tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse.
(5) Pärast kannatanu või kannatanu esindaja esinemist või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse avaldamist kohtu poolt teeb kohtunik süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale ja tsiviilkostja esindajale ettepaneku anda arvamus, kas tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)