Enne ja nüüd: Postimehe fotoprojekt näitab, kuidas ajaloolised fassaadid kasvasid büroohooneteks

Skulptor J. Ojaveri bareljeef punaterrori ohvritele avamine Pärnu mnt 22 maja seinal. Foto: KGB Jälitusosakonna fotokogu/Rahvusarhiiv

Linn kasvab ja tiheneb, kuid ajaloolisi mälestisi valvab kaitsevöönd. Siiski on muinsuskaitseamet nii mõnelgi korral lubanud ehitada ajaloolise fassaadi ümber modernse büroohoone.  

Fahle maja

Restorani, büroode ja korteritega täidetud Fahle maja oli kunagi Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaat. Praeguseks lammutatud torni kasutati tselluloosi tootmiseks vaja minema happe tootmiseks, kirjutab Tiina Kiilaspea teoses «Fahle maja 1926-2006». Hapet tehti väävlit põletades. Nii tekkis gaas vääveldioksiid, mis liikus mööda dolomiidiga täidetud torni, kirjutas ta. Vastu liikus vesi, mille toimel gaas happeks muutus ja mööda seinu alla voolas.

Fahle maja valmis 2007. aastal. Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk sõnas, et seda hoonet peetakse heaks näiteks vana ja uue arhitektuuri ühendamisest. Ta lisas, et üks kaalukivi, mis mõjutas muinsuskaitseameti otsust nii mahukat pealisehitust lubada, oli asjaolu, et hoonel oli juba nõukogude-aegne pealisehitus.

Viru väljak 2

Metro Plaza hoonet hakkas 1849. aastal ehitama Ch. Rotermnn ühele parimale vanalinnast väljapoole jäävale krundile. Pärast hoone valmimist oli selle esine üks tähtsamaid väljakuid ning sellest sai Tartu, Pärnu ja Narva maanteede alguspunkt ja kahe maailmasõja vahel oli väljak kaugliinibusside ootepaik. Hoones on tegutsenud mitmed koolid, nagu Vene Aleksandri kool, Tallinna Tütarlaste Esimene Gümnaasium, tehnikum ja Tallinna Pedagoogikaülikool.

Metro Plaza hoone valmis 2009. aastal. «Erialaringkondades peetakse seda üldiselt väga halvaks fassadismi-näiteks, st ajaloolisest hoonest on säilitatud ainult irdne fassaad, mis kuidagi uushoonega ei suhestu,» sõnas Talk praeguse hoone kohta.

Pärnu maantee 22

«Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud,» kõlab rahvalaul, mida on laulnud nii Mati Nuude kui ka Lindpriid. Need sõnad viitavad just sellele 1923. aastal rajatud  tööstus- ja laohoonele. Kunagi olid nende seinte vahel Kawe kommivabriku maiustused, kuid 1940. aasta suvel muudeti laohoone miilitsa arestikambriks ja vanglaks, kuhu nii mõnigi kinnipeetu oma elu jättis.

Fassaadimüüri ümber büroohoone ehitamiseks alustati ettevalmistustega 2016. aastal. Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk ütles, et üheks tingimuseks uue hoone ehitamise loa saamiseks oli Kawe keldris hukkunute mälestamiseks memoriaalruumi avamine.

Maakri 19/21

13. sajandil voolas praegusi Maakri ja Kivisilla tänavaid mööda veel jõgi, mis olevat olnud kiirevooluline ja kalarikas. Nüüd paistavad Maari tänaval kõrghooned, mille tumedatelt klaasidelt peegeldub sinine taevas ja vatjad pilved.

Talk ütles: «Selles kvartalis ongi kujunemas omapärane keskkond, kus vanad madalad majad ja kõrghooned eksisteerivad kõrvuti. Üldiselt ei saa nii tugevaid kontraste muinsuskaitseliselt heaks pidada, kuid sellel alal, Tallinna City´s on selline tee valitud, et kesklinn saaks piisavalt tiheneda.»

Nii käibki tihe sagimine - neoonkollaste tunkedega ehitajad joovad hommikul tellingute all kohvi ja kaovad siis uuesti kollakasoranžide seinte vahele.

Tartu mnt 16

See hoone paikneb kunagise Jääb Jaani seegi alal. Terve pidalitõbiste varjupaiga hoonestus hävis 1570. aastal ja ehitati uuesti üles juba sajandi lõpuks. Sellega aga kaotas see oma kunagise jõukuse, hiljem muutus tavaliseks haiglaks.

20. sajandi alguses avati aadressil Tartu maantee 16 hoones vaeste raviasutus, maailmasõdade vahel rajati aga vanadekodu, mis töötas kuni 1960. aastateni. Sellest hoonest säilis uushoone rajamisega vaid osa fassaadist.