Lisaks uuriti Rataselt, mis saab siis, kui Savisaar peakski oma valimisliiduga kandideerima.
«Ma usun, et tema poliitiline tulevik on seotud Keskerakonnaga,» ütles peaminister. Ka nüüd ei tõusnud tema käsi Savisaare vastu, kuigi viimane sõdib juba tegelikult vastasrindel.
Savisaare missioon oleks täidetud ka siis, kui valimisliit suudaks Keskerakonnalt ära võtta vähemalt valimiskünnise jagu viis protsenti ehk umbes 11 000 valijat. See tähendaks, et ülelinnaliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei saaks tsentristid enam riisuda nii paksu koort kui varem. Kui just ei leidu rohkem kui üks valimisnimekiri (peale Savisaare oma), mis jääb napilt valimiskünnise alla, sest see suurendaks jälle märkimisväärselt kompensatsioonimandaatide arvu. Sellisel juhul läheks neist suur osa siiski Keskerakonnale kui kõige tõenäolisemale valimiste võitjale.
Oma sõjaplaani, teiste hulgas ka Keskerakonna vastu, täidab Savisaar edukalt. Eile avaldas intervjuu temaga Õhtuleht, päeval esines ta nii eesti kui ka vene keeles Postimehe päevaintervjuus (vt kõrvallugu – toim) ja lõpuks andis ka pressikonverentsi.
Kindlad kandidaadid teadmata
Seda kõike kõrvalt näinuna ei usukski, et tegu on sama inimesega, kelle üle järgmisest nädalast alates taas kohtuprotsessi peetakse. Kui kohtusaalis on protsess takerdunud Savisaare kehvapoolsesse tervisesse, siis eile esines ta nii Postimehe kahes stuudios kui ka pressikonverentsil üsna selgesõnaliste vastustega. Kui välja jätta kõiksugused demagoogiavõtted, millest Savisaar kunagi ülikooliajal ka uurimustöö kirjutanud.
Ent eilegi ei selgunud täpsemalt, kes Savisaare ja Ivanova valimisliidus kandideerivad. Savisaare sõnul pidavat neil olema juba koos ligi 80 inimest. Esmaspäeval liidu koosolekul osalenud Peeter Ernits ütles kolmapäeval Postimehele, et see arv on pigem 40.