/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
Täna oli Tallinnas Harju tänaval asuvas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoones viimane tööpäev, et juba esmaspäeval alustada uues majas Suur-Ameerika tänaval.
Fotod: majandusministeerium pakkis pillid kotti (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tublimad alustasid kontorite ning panipaikade koristamisega pihta juba kuu aega tagasi, kuid kuna suure hoone kolimine on ajamahukas, sagisid inimesed veel tänagi kastide ja mappidega usinalt mööda ministeeriumihoone treppe. Kellel kaenlas tähtsad dokumendid, kellel makulatuur. Tõsi, makulatuur pidavatki võtma väga suure osa äravisatavast kraamist ning kuuldavasti tuli mõnel ametnikul ükshaaval läbi töötada lausa 20 kasti pabereid.
Staažikamad töötajad, kes nüüd uude kohta peavad siirduma, on samas majas töötanud ligikaudu 30 aastat, kuid suuremat nurinat senimaani väidetavalt kuulda pole olnud.
Täna pakkis oma asjad kokku ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, majandusminister Kadri Simson oli kõrvalkabineti juba jõudnud tühjaks teha. Muide kõrvuti kabinetid saavad ministrid ka uues majas. Kes millise kabineti endale saab, loositi Brüsseli lennukis paberist rebitud tükkidega. Loosi võitis Kadri, kes sai seega õiguse hõivata ruutmeeter suurem ruum. Kuid Urve pole kurb, sest niiviisi saab ta olla sekretärile lähemal.
Ministri kolimist hõlbustas kabinetinurgas pooleldi lahti pakkimata pappkast, mida ta polnud jõudnud riigikogust tulles veel tühjaks teha. «Ongi lihtsam pakkida, saan vist lausa kahe kastiga hakkama,» rõõmustas ta kastis sobrades, kust teiste seas jäi näppu poolik šokolaaditahvel ning lapsejoonistus.
Tegelikult on ministril hea meel minna, sest ta hindab väga kaasaegsust ning seda pakub uus maja küllaldaselt. «Üldse pole kahju.» Boonusena pidi uuest kabinetist nüüd ka tööandja lehviv lipp Toompea nõlval kenasti kätte paistma.
Põnevad leiud
Olgugi, et ühtegi tulirelva veel kappidest välja pole tulnud, on hoone salapärastest avarustest avalike suhete osakonna kabinetti rännanud mingil põhjusel florett. Miks ja kuidas, see pole teada. Kas floretile järgneb ka ülejäänud vehklemisvarustus, selgub lähipäevadel.
/nginx/o/2017/08/03/6954251t1he182.jpg)
Kõike, mida endal vaja pole, siiski minema ei visata, vaid kogutakse ühte kohta, kust siis kõik kes tahavad, endale meelepärase eseme soetada saavad. Valik on lai – alates kohvimasinatest ja lõpetades jõuluehetega. Üks praktikant sai näiteks triikraua, mis pidi hädasti ära kuluma.
Enamik sisustus- ja kujunduselementidest jaotatakse üle Eesti laiali lasteaedadele ja koolidele, kuna uues majas poleks nendega suurt midagi peale hakata. Seda enam, et Suur-Ameerika tänaval on ootamas Standardi tehase tuttuus mööbel.
/nginx/o/2017/08/03/6954227t1hf603.jpg)
Lõbumajast ministeeriumiks
Kohal, kus veel viimaseid hetki ministeeriumit majutav hoone asub, on tegelikult värvikas ajalugu. Enne märtsipommitamist oli maja teisest küljest jooksev Müürivahe tänav tegelikult ligi kolm korda kitsam ning praeguse ministeeriumihoone krundil asus Tallinna kõige kuulsam keskaegne lõbumaja mis kandis nime Punane klooster. Veel 1920. aastail oli just Harju ja Viru tänav prostituutide öine tegevuspiirkond.
Pärast märtsipommitamist põles hoone varemeteni ning 1940. lõpus lammutati ja ehitati ministeeriumihooneks. Tõenäoliselt ehitasid praegusel kujul oleva maja Saksa sõjavangid, sest ajaloolase Jaak Juske kinnitusel valmis enamik Tallinna ehitisi kuni 1950. aastate keskpaigani sõjavangide käe all.