Spetsialistid kahtlevad suvevaheaja lühendamise idees, aga mida siis teha?

Õppurite innukus kaob kevadeks. Foto: Toomas Huik

Spetsialistide hinnangul pole töötava ema Triin Käpa ettepanek suvevaheaega lühendada praegu kõige tulemuslikum idee, vaid arutada tuleks, kuidas muuta laste puhkuse sisustamine lihtsamaks, hoida noored eemal nutimaailmast ja mõelda, kuidas saaks õppeprotsessi vähem kurnavaks muuta.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esimees Karmen Maikalu tõi välja, et suvevaheaja lühendamise asemel võiks mõelda, milliseid võimalusi saaks luua, et lapsed poleks nii palju järelevalveta. Tema hinnangul võiks arutada, kuidas võimaldada lapsevanematele ja vanavanematele paindlikku tööaega ning lastele soodsaid laagreid ja malevaid ning teisi vaba aja sisustamise võimalusi. «See, kuidas laste koolivaheaeg võiks sisustatud olla, pole kahtlemata ainult vanema vastutus - last kasvatab kogu küla,» ütles ta.

Kasvatusteadlane Siiri-Liisi Kraav sõnas, et lastega ei pea kogu aeg tegelema. Lapsed vajavad tegevusetust, sest igavus aitab kaasa loovuse ja isiksuse arenemisele. Paanika, et lastega peab kogu aeg tegelema, võib Kraavi sõnul tulla nutimaailma pealetungist. Ei taheta, et laps istuks päevad läbi telefonis või arvutis ja seetõttu püütakse leida alternatiivseid tegevusi.

Kraavi hinnangul on nutimaailm suur proovikivi, sest lastel ei tekigi igavustunnet. Ta soovitas, et vanemad, kellel on veel väiksemad lapsed, võiks proovida wifi välja võtta ja telefoni väiksemaid internetipakette valida. Muud lahendust peale ligipääsu piiramise ta välja mõelda ei osanud.

Kraavi sõnul võivad algklassilapsed mõnda aega ka üksi olla. Laps ei tohiks aga tunda ennast üksildasena ja ümbritsev keskkond peaks olema lapsele turvaline. Üksildustunnet aitavad leevendada võimalus vanematele tööle helistada ja lemmikloomad. Samuti võiks rohkem lubada lastel sõpru külla kutsuda. «Tingimata ei pea olema linnalaagris, hea on ka lihtsalt koos olla,» sõnas Kraav.

Laste väsimuse vastu tuleb midagi ette võtta

Kraav märkis, et iga veerandi lõpus õpilastel hinded langevad ja kooli lõpus seda enam. Lapsed õpivad terve kooliaasta sellise tambiga, et peale kooli lõppu ei saa mingitest organiseeritud tegevustest rääkidagi ning sellise intensiivsuse juures nad ikkagi vajavad pikka puhkust, tõdes kasvatusteadlane.

«Juulikuus nad isegi ei puhka, see läheb lõõtsutamise peale ära,» ütles ta. Kraav sõnas, et kui suvevaheaja lühendamise arvelt koolikoormus ühtlasemaks muutuks ja lapsed enam nii väga ei väsiks, võiks selle peale isegi mõelda. Hästi võiks ka töötada algklassides koolipäeva pikendamine, aga sel juhul ei tohiks jätta kodutöid, sõnas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et uuest õppeaastast käiku minev viie vaheaja süsteem, mis teeb õppeperioodid võrdsemaks, kindlasti leevendab kevadväsimust. Psühholoog Maikalu kiidab samuti uut korraldust, kus lapsed saavad iga kahe kuu tagant puhata ja käivad koolis juuni keskpaigani. Ta toob välja, et õpilaste koolipäevad on ikkagi päris pikad ja õpetajad kurdavad õppekavade suure mahu üle. Lahendusena väsimuse vastu pakub Maikalu veel tundide alguse nihutamist veidi hilisemaks.

Maikalu sõnul on koolipsühholoogid tähele pannud, et juba maikuus väga väsinud lapsed on hajevil ning klassiruumi aknast sisse piiluv soe päike meelitab õppureid õue.Ta sõnas, et juulis ja augusti lõpus ruumis sees õppida on piin. «Õuesõpe on muidugi üks võimalus, ent nagu üks koolipsühholoog küsis, kuidas seda ette kujutada, et kõik Tartu koolid on ühel ajal õues ehk linnas?» lisas ta.

Soovi korral võib suvevaheaega lühendada

Irene Käosaar lisas, et suvevaheaegu võivad koolid juba praegu omal algatusel lühendada, sest kooliaasta kestab 1. septembrist 31. Augustini. Õppeperiood kestab vähemalt 175 õppepäeva ja õppeaasta jooksul peab olema koolis vähemalt neli vaheaega. Suvine koolivaheaeg peab kestma kaheksa järjestikust nädalat. Koolid koostöös hoolekogu ja omavalitsusega võivad korraldada oma õppeaasta nii nagu neile kõige paremini sobib, sõnas ta.

«Kui kusagil koolis lapsevanemad või kogukond otsustab, et nad tahavad katsetada teist vaheajakorraldust, siis neil on see õigus. Kui mingi vaheajakorraldus on ennast praktikas õigustanud, siis võib alati kaaluda ka selle üleriiklikku rakendamist,» ütles Käosaar.

Suvevaheaegade kestused erinevates riikides 2017. aastal

Austria 1. juuli–3. september / 8. juuli–9. september

Itaalia 8. juuni–12. september

Kreeka 1. juuli–31. august

Taani 25. juuni–8. august

Rootsi 12. juuni–20. august

Venemaa 1. juuni–1. september

Soome 4. juuni–11. august

Prantsusmaa 8. juuli–30. august

Suurbritannia 17. juuli–5. september