Pagulased panid püsti pereäri

Süüriast pärist Mustafa Rihawi on elanud Eestis aasta jagu ning peab siin koos abikaasaga toitlustusäri. Foto: Erik Prozes

Rohkem kui aasta Eestis elanud Süüria kvoodipagulaste perekond on esimene, kes siin ilma tugiisikuta hakkama saab. Perekond Rihawi on alustanud toitlustusäriga. 

Süüria pealinnast Damaskusest pärit Mustafa Rihawi ei pea enda sõnul õigeks toetusrahast elamist, mistõttu otsustas ta naisega füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIEna kätt proovida. Kuigi Mustafa õpib ka eesti keelt, vestlesime praegu inglise keeles.

Lisaks keelele õpib perekond tundma siinseid traditsioone. «Mu naine ja laps käisid laulupeol, kus neile väga meeldis, eriti rahvariided. See on ikka väga võimas traditsioon,» muljetas Mustafa ja lisas, et ise pidi ta kahjuks sel päeval töötama.

Mustafa poeg Omar lõpetas sel kevadel esimese klassi ja räägib juba pisut eesti keelt. «Mu poja õpetaja on väga toetav ja on aidanud tal sõpru leida,» ütles ta ja lisas, et Omar on hästi kohanenud.

Perekond leidis Eestisse kolides, et inimesed tahavad midagi uut ja huvitavat proovida. Mustafa hinnangul Tallinnas varem niivõrd autentset Lähis-Ida toitu ei saanud. «Üks pood hakkas meie valmistatud hummust müüma, testisime seda inimeste peal ja neile meeldis. See on ise tehtud ja ühestki supermarketist sellist ei saa,» rääkis Mustafa, kelle sõnul on populaarsed on ka nende falafel ja kubbeh. Hetkel saab toitu tellida Facebooki lehe Damascus FOOD kaudu.

Mõni toitude koostisosa on nii spetsiifiline, et selle saamiseks peab ekstra vaeva nägema. «Toiduained, mida Eestist ei saa, oleme palunud mõnel Rootsi sõbral saata,» ütles ta. Mustafa kinnitusel on Lähis-Ida toite siiski võimalik pisikeste variatsioonidega igal pool valmistada.

«Elame normaalset elu,» ütles Mustafa elu kohta Eestis. Rahulikku riiki jõudmine ja uue elu alustamine ei olnud pere jaoks aga kerge. Süüriast põgeneti Liibanoni, sealt suunduti Türki, Türgist paadiga Kreekasse. Kreekas veetis perekond kaks kuud ja võttis osa pagulastele mõeldud haridusprogrammist.

Mustafa võttis perepeana riski Euroopasse tulla. «Mu lapse ja naise elu sõltusid minust,» ütles Mustafa, kes mäletab tormist merd ja ohtlikku paadisõitu tänini. «See ei olnud kindlasti lõbusõit. Sidusin oma poja turvalisuse huvides nööriga enda külge,» jutustas ta. Mees meenutas, et paadi mootor lakkas keset merd töötamast. «Meil lihtsalt vedas. Ma ei soovi kellelegi sellist kogemust,» lisas ta.

Mustafa sugulased on üle maailma laiali. «Minu vanemad on Egiptuses, neil läheb hästi. Üks õdedest elab Liibanonis, teine veel Süürias,» rääkis Mustafa, kes püüab lähedastega sidet hoida helistades.

Kiidab haridust ja Tallinna

Eesti kohta leiab Mustafa Rihawi vaid kiidusõnu. «Eesti on võrreldes Süüriaga muidugi väga palju arenenum, just hariduse ja tehnoloogia osas. Mulle väga meeldib Tallinn, siin on rahulik elada,» lausus ta.

Ka sõprade leidmisega ei ole tal probleeme. «Tallinnas on kerge inimestega kontakti saada ja ma ei ole palju negatiivset suhtumist kogenud,» ütles Mustafa ja võrdles Eestit Saksamaaga, kus pagulastesse nii hästi ei suhtuta.

Kui Mustafa räägib, et on Süüriast pärit pagulane, siis esialgu inimesed ehmuvad. «Pärast seda, kui inimesed mind tundma õpivad, suhtumine muutub. Hirmu tekitab eelkõige teadmatus,» rääkis ta.

Mustafal on häid tuttavaid nii eestlaste kui ka venelaste seas, kuid on ka neid, kes on temaga ebaviisakad. «Sain ühe inimesega tuttavaks, kes ütles kohe, et vihkab mind. Ma küsisin, et miks. Ta ütles, et tuleme Euroopasse vaid raha pärast,» jutustas ta. Sellisel juhul selgitab Mustafa tavaliselt, mis Süürias toimub, ja näitab fotosid. «Lõpuks saime sõpradeks ja ta kutsus mu külla,» rääkis mees.

Mustafa ei mõista sellist suhtumist hukka. «Kõigil on õigus ka negatiivselt suhtuda, kuid igaüks väärib võimalust,» ütles Mustafa ja tõdes, et tõepoolest on palju neid, kes lihtsalt istuvad kodus. «Meie leidsime aga kohe töö – püüame heaks eeskujuks olla.»

Unistus koju naasta

Kõige rohkem igatseb perekond Damaskust ja maha jäänud inimesi. «Mu suurim unistus on ühel päeval kodumaale naasta. Kui ma oma kodulinnas Damaskuses ringi kõndisin, tervitasin igal sammul tuttavaid,» ütles Mustafa. Esialgu seab ta aga plaane eluks Eestis ja loodab siin avada oma poe.

Süüriast tulevad uudised tekitavad Mustafas ahastust: «Ma küsin endalt kogu aeg, miks see toimub ja millal see lõpeb. Ma ei usu, et Bashar al-Assadi valitsuse püsima jääb. Mõlemal poolel on vaja maha istuda ja konflikt tsiviliseeritud moel lahendada, et sõda lõpeks.»

Tulevikus võib Mustafa arvates praegu Euroopasse jõudnud pagulastest olla kasu nende päritoluriikide ülesehitamisel. «Jah, tuleme kolmanda maailma riikidest ja me pole nii haritud ega kultuursed, aga õpetage pagulasi ja võib sündida uus põlvkond inimesi, kes saavad kodumaale naastes uue tsivilisatsiooni luua,» lausus ta.

Otsus pagulase tugiteenusest loobuda sünnib MTÜ Pagulasabi juhataja Eero Jansoni sõnul kahepoolselt. «Individuaalset tugiisikut neil enam pole, aga nad saavad küsimustega alati meie poole pöörduda,» ütles Janson, kelle sõnul on võimalik teenust alati ka uuesti alustada. Keskmiselt vajavad pagulased tugiteenust aasta.

_______

Töötus sunnib peresid Eestist lahkuma

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast, kellest praeguseks on Eestisse jõudnud 161 inimest.

Juuli lõpu seisuga ei viibi Eestis 79 ehk pea pooled kvoodipagulastest. Väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud pooled ehk kümme kvoodipagulaste perekonda, kokku 49 inimest. Lisaks neile kümnele perekonnale ei viibi Eestis veel seitse kvoodipagulaste peret, kus on kokku 30 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Uurisin Mustafa Rihawilt, miks tema arvates Eestisse paigutatud pagulased lahkuvad. «Ma ei taha teiste eest rääkida, aga siin pole töö osas palju valikuid,» ütles ta. Mustafa jaoks on peamine perekonna turvalisus. «Ma ei ole kodutu ega näljane – see on olulisim,» lausus ta.

MTÜ Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul on lahkumise põhjuseks isoleeritustunne ning sobiva töö otsingud – paratamatult tahetakse liikuda suurematesse kohtadesse, ütles ta. Kadri Kuulpak