Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tallinnas ei tohi põletada lehti ega muud prügi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lehti ei tohi Tallinnas põletada.
Lehti ei tohi Tallinnas põletada. Foto: Ove Maidla

Tallinna heakorraeeskiri keelab täielikult puulehtede, kulu ja igasuguste muude biolagunevate jäätmete põletamise, küll võib tule otsa panna vanadele puuokstele, aga selleks peab olema korralikult ette valmistatud tulease.

Oma aias kevadel kuivanud puuokste põletamiseks tuleb teha lõkkease, mis on puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Alla ühe meetrise läbimööduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest, metsast või põlevatest materjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõkkekoha puhul on see kaugus vähemalt 20 meetrit. Lõket võib teha vaid tuulevaikse ilmaga.

Päästeamet nõuab, et lõkke juures peavad olema ka tulekustutusvahendid või vähemalt ämber veega.

Heakorraeeskirja järgi on Tallinnas avalikus kohas keelatud jäätmete ja kulu põletamine. Lõkke tegemine on lubatud vaid keskkonnaameti eelneval kooskõlastusel. Linnavalitsuse tellimusel on rajatud märgistatud lõkkeplatsid Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Aegna saarel.

Pirita linnaosavanem Tiit Terik ütles, et Pirita elanikud peavad üldiselt kinni linna heakorraeeskirjast ning suurt tossu tekitavat lehtede põletamist ette ei võta.

Juba viis aastat on linnaosavalitsus kohalikele inimestele teatanud kevadel toimuvad põletuspäevad, mil kõik, kellel selleks vajadus on, saavad oma aias puuoksi põletada. Tänavu on selleks otstarbeks paika pandud 6., 7. ja 8. mai. Kui need päevad peaksid olema vihmased, siis lükatakse põletustalgud edasi järgmisele nädalavahetusele.

«Idee sündis sellest, et Pirital on palju eramaju ning kevadtööde käigus on ikka vaja kuivanud oksi põletada,» selgitas Terik. «Kokkuleppelised päevad annavad võimaluse neile, kes tossutamist ei kannata, et nad neil päevil kodus ei viibi. Kindel on aga see, et kilekotid ja muu selline kraam lõkkesse ei sobi ning klindlasti peab arvestama ka naabritega – tuulise ilmaga ei saa inimesi lõkkesuitsu matta.»

Kokkulepitud päevad aitavad vältida seda, et igal kevadpäeval mõni inimene vanas tünnis ei tossutaks. Teriku sõnul jõuab kevadeti ikka linnaosavalitsusse telefonikõnesid, et näe, naabrimees teeb lõket, aga mul kuivab väljas pesu.

Nõmme linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles, et lõkete tegemine eramajade piirkonnas on probleem küll ning vastavaid kaebusi laekub linnaosavalitsuse igal aastal. Kui on kahtlus, et keegi põletab lehti ja muid jäätmeid, mis paksu tossu tekitavad, siis tuleks helistada muposse.

«Kui kõigist Tallinna heakorraeeskirja ning päästeameti nõuetest kinni pidada, siis võib loomulikult lõket teha igal ajal,» mainis Nooni. «Tervest mõistusest lähtuvalt peaks aga iga inimene seejuures ka oma naabritega arvestama. Kui naaber pesu kuivatab, siis ei ole ikka ilus oksi põletama hakata.»

Märksõnad

Tagasi üles