Ebaseaduslikud võõrtöölised annavad politseile üha rohkem tööd

Politseinikud Foto: Georg Kõrre

Tänavu esimesel poolaastal on politsei- ja piirivalveamet ebaseaduslike võõrtööliste tabamiseks korraldatud kontrollreidide käigus algatanud pea kaks korda rohkem väärteomenetlusi kui terve läinud aasta jooksul kokku.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) teabeanalüüsi talituse juht Toomas Kuuse selgitas, et mida suurem on tööränne ja mida rohkem on selles valdkonnas rikkumisi, seda enam ka kontrollitakse.

Nii on PPA esimese kuue kuuga kontrollinud 96 juriidilist isikut, täpselt sama palju kontrolliti ka 2016. aastal. Väärteomenetlusi on PPA iseseisvalt kontrollkäikudel algatanud tänavu esimesel poolaastal 75, terve 2016. aasta jooksul algatati 38 väärteomenetlust.

Koos teiste ametkondadega on PPA tänavu esimesel poolaastal politseireidide käigus juriidilisi isikuid kontrollinud 106, väärteomenetlusi algatati 36. Mullu kontrollis PPA koos teiste ametkondadega politseireidide käigus 228 juriidilist isikut, väärteomenetlusi algatati 45.

Eestis on kolmandatest riikidest pärit kodanike tööränne viimastel aastatel suurenenud. Märkimisväärselt on suurenenud nii elamislubade taotlemine töötamise eesmärgil kui ka lühiajalise töötamise eesmärgil viisade taotlemine, lisas Kuuse.

«Kahjuks on ka nõudlust ebaseadusliku tööjõu järele ning on sellega nõustujaid. Erinevad skeemid ebaseaduslikult töötamiseks siiski ei sisalda käesoleval ajal üldjuhul ebaseaduslikult riigis viibimist, vaid eelkõige ebaseaduslikku töötamist – näiteks töötamine Eestis teises Schengeni riigis viibimiseks väljastatud viisaga, mis ei ole lubatud,» rääkis ta.

Selle aasta juuli lõpu seisuga on PPA, tööinspektsioon ja maksuamet teinud 19 ühisreidi, millest osa toimusid 10.-21. aprillini, mil tööinspektsioon viis läbi ehitusobjektide sihtkontrolle üle Eesti.

Tööinspektsioon tuvastas sihtkontrollide käigus 18 väidetavalt lähetatud töötajat (Poola viisaga ukrainlased ja lätlased), kelle osas jätkati menetlust ehk kelle kohta puudus tööinspektsioonil lähetatud töötaja eelteade või tuli menetlus üle anda politseile, sest tekkis kahtlus, et isik viibib Eestis illegaalselt, vahendas tööinspektsiooni teabe ja välissuhete osakonna juhataja Kristel Plangi.

Ühisreide viivad läbi tööinspektsioon koostöös maksu- ja tolliametiga ning politsei- ja piirivalveametiga ning eesmärk on kontrollida elamis- ja/või tööloa olemasolu, võimalike ärakasutamise juhtumeid ning ennetada inimkaubandust. Teema on oluline, sest just deklareerimata ja/või illegaalsel töötajal on oluliselt suurem oht sattuda tööalase ärakasutamise või inimkaubanduse ohvriks, seisab tööinspektsiooni 2016. aasta kokkuvõttes.

«Objektidelt lahkumisi või enese varjamisi on ette tulnud, ent selle olukorra vältimiseks ongi reididele kaasatud kiirreageerimistalitus,» rääkis PPA Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Andreas Kliimant.

Reidide käigus tuvastatud ebaseaduslikult riigis töötavad või elavad isikud toimetatakse lähimasse politseijaoskonda. «Reidid on üldjuhul läinud sujuvalt ja järelevalvele allutatud isikud ning ettevõtjad on koostööaldid,» lisas ta.

PPA-l, kaitsepolitseiametil ja töötukassal on vastavalt välismaalase seadusele õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kontrollreidide kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mis kohustab erinevaid ametkondi koostöös läbi viima kontrollreide tööandjate juurde, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid ja töötavaid välismaalasi ja muuhulgas tuvastada ka võimalikke inimkaubanduse või tööorjuse juhtumeid.

Samuti kaasatakse reididesse nii abipolitseinikuid kui ka kiirreageerimistalituse ametnikke. Reidil osalejad on alati vormis ja kasutatakse ka politseinike tavatöös kasutatavaid erivahendeid ning varustust. Kiirreageerijad on sündmuskohal avaliku korra tagamise huvides.

Lühiajaliselt võib ilma elamisloata Eestis töötada kuni üheksa kuud aasta jooksul. Eestis võib elamisloata lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult Eestis viisa alusel või viisavabalt. Euroopa

Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanik võib Eestis elada ja töötada ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud, seisab Eesti riigiportaalis.