Võrumaa taluõuele pandi ohtliku õliga immutatud elektripostid

15. jaanuaril vahetati tülikad ja vanad postid uute vastu. Peagi selgus aga, et uutest postidest tekkis veelgi rohkem tüli. Foto: Andres Treial

Ehkki ohtliku kemikaaliga immutatud elektripostid ei tohiks kuidagi majade lähedusse sattuda, siis ühes Võrumaa talus just nii juhtus. Elektrilevi kinnitusel on selliseid juhtumeid viimase paarikümne aasta jooksul olnud vähem kui 10.

Võrumaal Lasva vallas elav Andres Treial rääkis Postimehele, et jaanuari keskel oli nende külas tähtis päev – lõpuks ometi vahetati välja igivanad elektriliinid. Olid ju viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud elektrikatkestused juba päris tüütuks muutunud.

Üllatuseks vahetati välja ka elektripostid ja betoonpostide asemel said paika kreosootõliga immutatud postid. «Aga kui ilmad läksid soojaks ja päikeseliseks, hakkas jama pihta,» ütles Treial.

Vänge hais mattis hoovi

«Jama» tähendas seda, et kogu hoov mattus häiriva leha alla. «See hais oli niivõrd intensiivne ja jälk, et hakkas vaikselt juba pead valutama panema. Ei saanud õueski enam olla. Vihmase ilmaga ei olnud probleemi, aga kui päike paistis, siis oli põrgu lahti,» rääkis mees, kelle kirjelduse järgi meenutab vänge lõhn kemikaalide ja õli segu.

Lehk tulebki just põlevkivi baasil tehtud kreosootõlist, millega postid on immutatud. Treialile üllatuseks selgus, et haisu ei ole tunda kuu või kaks, vaid hoopis kuni kolm aastat.

Elektrileviga haisuprobleemist rääkides selgus teinegi ja veel suurem üllatus: tegelikult ei tohiks sedalaadi elektripost elumajale kaugeltki nii lähedal olla. See on keelatud. Treiali hoovi oli «haisuposte» sattunud koguni kaks: üks oli maja ees ja teine aias kohe seal, kus kasvavad aiasaadused.

Hoovi paigaldada ei tohi

Ka Elektrilevi enda koduleheküljel on olemas infomaterjal, kus on selge sõnaga kirjas, et hoovi ei tohi seesuguseid poste panna. «Kreosootõliga immutatud puitposte kasutada õhuliinidel hajaasustusega piirkondades, välja arvatud õuealadel, parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga.»

Ehkki Lasva vallas vahetati valesse kohta sattunud postid välja juuni keskel (ligi kuu aega pärast Treiali esimest päringut), on sellegipoolest täiesti arusaamatu, kuidas potentsiaalselt ohtlikud postid siiski taluõue sattusid. Kohapeal käis asja uurimas ka keskkonnainspektsioon, kes leidis, et kuna tegu oli eksitusega ja viimastel aastatel pole selliseid asju ette tulnud, siis väärteokorras ei ole vaja ettevõtet karistada.

Kreosootõli

Kreosoot (kivisöetõrv) on ohtlik ja kahjulike tervisemõjude vältimiseks on oluline järgida töötamise kohta antud juhiseid ning kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid. Kreosoodi kahjulik mõju võib toimida hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu (allaneelamisel). Aine võib ärritada silmi, nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiat. Päikese käes viibimine võib kreosoodi kahjulikku mõju tugevdada ja tekitada nahale põletushaavu.

Pikaajaline või korduv otsene kokkupuude kreosoodiga võib tekitada vähki, kuigi Soome ja Rootsi uuringutulemused ei näita, et elektrivõrgu objektidel kreosootõliga immutatud postidega kokku puutunud inimesed oleksid haigestunud mõnda raskesse haigusesse.

Elektrilevi varahalduse regulaatorsuhete juht Andres Pihlak ütles Postimehele, et alates 1990. aastate lõpust, mil Eestis hakati kreosootimmutusega maste kasutama, on Treialile loole sarnaseid juhtumeid olnud vähem kui kümmekond.

Ta lisas, et kreosootimmutusega mastid on täiesti lubatud ja Euroopas kasutuselolevad mastid ning üldjuhul endast probleemi ei kujuta. Kuid ta nendib, et probleem tekibki just siis, kui need satuvad valesse kohta, kus nad inimesi näiteks lõhna tõttu häirivad.

«Post võib teatud juhtudel probleeme tekitada teoreetiliselt ka siis, kui uuel postil kuumema ilmaga tuleb immutusvahend pinnale ja võib sattuda inimese nahale, kus võib tekitada allergilisi reaktsioone – see sõltub inimese personaalsest tundlikkusest. Mürgitust nahaga kokkupuutel ei teki, kuid siiski on postide paigaldamisel reeglid, mis aitavad vähendada tõenäosust inimese nahaga kokkupuuteks,» selgitas Pihlak. 

Kreosoodilaadset immutust, mis põhineb fossiilsete ladestuste õlidel, hakati kasutama Eestis erinevates valdkondades juba nõukogude ajal ja praktika on ligikaudu 50 aastat. Täna on Elektrilevi võrgus ligikaudu 734 000 masti, millest 432 000 on raudbetoonist, 32 000 ehk ligikaudu neli protsenti on kreosootõli laadse immutusega ning ülejäänud teistsugusel alusel immutusega.

Ebameeldiv lõhn ilmnes kohe

Kui võrrelda puitmaste omavahel, sis kreosootimmutusega masti kasutusiga on Pihlaku sõnul teiste lubatud tüüpi immutuslahendustega võrreldes kaks korda pikem. Kui võrrelda puit- ja betoonmaste, siis on puitmastid paindlikumad ehk vastupidavamad külgtuule suhtes, samuti on neid kergem transportida. 

«Kaasaegse kreosoodiga immutatud maste hakkasime tellima välisriikidest ja kasutama 1990. aastate lõpus ning siis ilmnes nende ebameeldiv lõhn. Seejärel kehtestasime reeglid, mis keelavad selliste mastide kasutuse elamute juures. Euroopa regulatsioonid oleme üle võtnud hilisemalt,» lisas Pihlak.

Treiali hoovi paigaldas posti Tartu ettevõte Firstel Group, kellega on mehe teada ennegi sedalaadi probleeme olnud. Elektrilevi esindaja sõnul ei ole plaanis selle firmaga koostöö lõpetada. Seda tehakse juhul, kui nõudeid eiratakse süstemaatiliselt.

«Praegu on alati eksimuste korral koostööd tehtud, kiirelt lahendus leitud ja viga parandatud – nii ka seekord. Kliendi juures postide vahetusega keegi ei venitanud, töö lepiti päevapealt kokku. Kliendi pahameel tekkis ilmselt sellest, et ta jäi piisavalt kiiresti kirjalikult teavitamata sellest, et tuleme vahetama,» sõnas Pihlak.