/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2011/04/14/557974t1hc50c.jpg)
End Metsikute Sõraliste Kaitse Seltsiks nimetavad isehakanud kohtumõistjad kleepisid Tallinna külje all asuvas Kuusalu vallas üles sildid, millel ähvardati omapäi ringi silkavad koerad maha lasta.
Isehakanud kohtumõistjad ähvardavad hulkuvad koerad hukata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi on käes aeg, mil näevad ilmavalgust metskitsetalled ja teised metsaasukate järeltulijad. Noored loomad on aga kerge saak omapäi metsas hulkuvatele koertele. Kuusalu vallas oli kellegi mure metsloomade pärast nii suur, et siia-sinna kleebitud siltidel ähvardati hulkuvaid koeri hukkamisega.
Eesti Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ütles, et ta on küll metsaelanike poolt ja et koerad ei tohigi omapäi ringi joosta, kuid kindlasti pole ühelgi isehakanud kohtumõistjal õigust hulkuvaid koeri tappa.
Vallavanem: nõme värk
«Suurt loodusesõpra ja looduskaitsjat mängides võivad nad lihtsalt tapahimu rahuldades riskida kriminaalkuriteoga,» hoiatas Valner. «Koer ei ole uluk, koerte mahalaskmine on lubamatu. Jääb vaid loota, et jahimehed ei hakkaks liiklust omakohtuga reguleerima.»
Ent Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Hegne Lump ei usu kuidagi, et eilseks juba maha võetud silte oleksid üles pannud jahimehed. «Jahimehed ei tegele selliste asjadega, see ei ole võimalik,» kinnitas Lump. «Sama hästi võib tegu olla loomakaitsjatega, kelle erilise tähelepanu ja hoole all on just metsloomad.»
Kuusalu vallavanem Urmas Kirts, kelle taluväravale samuti ähvardav silt oli pandud, oli sellest nördinud. «See on nõme värk,» ütles Kirts, kelle abikaasa sildi väravalt maha võttis. Kes sellised hoiatused üles pani, ei osanud ta arvata.
Valneri sõnul peavad hulkuvate loomadega tegelema omavalitsused, kes seda aga rahanappusele viidates sageli ei tee. «Tegelikult oleks neil aga võimalus hulkuvate loomade probleemiga tegeledes raha teenida,» märkis Valner. «Lemmiklooma hulkuma laskmise eest saab omanikku trahvida.»
Omavalitsused on laisad
Valner tõdes, et väiksemates asulates lastakse koerad tihtipeale omapäi ringi uitama lootuses, et küllap peni siis ise endale süüa otsib. «See on murettekitav, sest igal aastal lastakse hulkuvaid koeri maha. Omavalitsused peavad koeraomanikud liistule tõmbama,» sõnas Valner.
Loomakaitseliit valmistab praegu ette kampaaniat, mis paneks inimesed järele mõtlema, kas nad ikka on koera võtmiseks valmis. Valner selgitas, et on inimesi, kes võtavad kevadeks-suveks maakodusse neljajalgse kaaslase, ent sügisel jäetakse koer omapäi virelema.
«See kordub karistamatult igal aastal,» tõdes Valner. «Riik ja omavalitsused on sellele probleemile vähe tähelepanu pööranud ja kulutavad maksumaksja raha pigem hüljatud loomade püüdmisele ja hävitamisele kui probleemi põhjustaja ehk hoolimatu koeraomaniku korralekutsumisele.»