/nginx/o/2017/08/04/6958941t1he756.jpg)
Kunstnik Karel Koplimets ehitab Soomes taarast laeva. Kas pole mitmetähenduslik ja isegi sümboolne. Ent miks noor mees taolise töö ette on võtnud? Mida taara võim talle täpsemalt tähendab? Ehitustöö tõttu põgusad vastused leiad järgnevast intervjuust.
Alustuseks palun sul öelda pisut numbreid. Räägi näiteks taarast, ehituspäevadest, plaasterdatud sõrmedest ja kinnitusvahendite hulgast?
Taarat on hetkel koos ca 5000 õllepurki, umbes 6000, parimal juhul isegi 7000 purki on aga vaja selleks, et parv korralik saab. Samas on see [purkide kogus] väga väike võrreldes sellega, mis igapäevaselt Eestist Soome viiakse.
Ehituspäevi polegi veel väga palju – vastamise hetkeks on kulunud viis päeva ja teist sama palju tuleb veel rühmata enne, kui saame vees parvega esimesed katsetused teha.
Sõrmed on täitsa terveks jäänud ja kinnitusvahendeid on kulunud täpselt nii parajalt, et väga järge pidada ei ole suutnud. Näiteks traati ostsime alguses oma 250 meetrit, aga lõpuks kulus seda 600 meetrit.
Ehituseks vajalikud purgid on tühjad ja selles peitubki sinu performance'i üks sõnumitest. Miks peab alkoholiturimist ja tööotsimisest kõnelema läbi kunsti?
Alkoholiturism ja tööotsimine on teemad, mis otseselt puudutab väga paljusid eestlasi ja soomlasi.
Pean antud teemasid oluliseks kuna see puudutab väga paljusid. Kindlasti teab igaüks kedagi, kes oleks Soomes tööl käinud. Minu jaoks on need kaks teemat läbinisti seotud. Alkoholiturismi mastaapidest aimu saamiseks piisab Tallinnas sadama kandis natuke ringi vaadata. Parve ehitamise plaan mul sadamas istudes pähe tuligi..
Mis liigub kunstniku peas taolist teost luues? On need pigem argised või loomingulised mõtted?
Ma ei liigitaks oma mõtteid argisteks ja loomingulisteks. Ehkki iga teose algtõukeks on olnud argised mõtted, millest kasvavad välja siis juba loomingulised plaanid ja konkreetsed teosed. Ka antud projekti algtõukeks on väga igapäevased mõtted ja situatsioonid.
Miks peaks meie kunstipublik EV100 raames just sinu ettevõtmisest osa saama?
Alkoholiturism ja tööotsimine on teemad, mis otseselt puudutab väga paljusid eestlasi ja ka soomlasi. Olen eestlaste Soomes tööl käimise ja alkoholiturismi temaatikaga tegelenud juba 2015. aastast alates. Selle projekti eelkäijaga – Juhtum nr 11. TALSINKI (2016) olen esinenud ka juba kahel välisnäitusel (OCAT Shenzhen Hiinas ja Kalmari kunstimuuseum Rootsis, 2016) ja avanud ühe isiknäituse Tallinnas (Kunstihoone galerii, 2017). Ent mida rohkem olen selle projektiga tegelenud, seda rohkem saab selgeks, et valitud teema kõnetab väga paljusid inimesi. Kas otseselt, sest kellegi lähedane töötab Soomes või on laevasõit seotud majanduslikel kaalutlustel tehtud kaubareisiga. Või on põhjused kaudsemad, sest ühiskond, keskkond ja majanduslikud võimalused.
Helsingis valmib neil päevil EV100 kunstiprogrammi kuuluv Karel Koplimetsa performance Taarast laeva oodates. Purgiparv asub peagi mereteele. Teosest sündinud videoinstallatsioon „Juhtum nr 13. Oodates taarast laeva“ linastub 24. augustil.
Su teos on osa EV100 kunstiprogrammist. Milline on sinu sõnum Eesti iseseisvusele?
Eestist töövõimeliste noorte lahkumine (sihtkohti on kõvasti rohkem kui ainult Soome) üldisemalt on juba omaette teema. Kindlasti ei näita ma näpuga ega õpeta a la ärge minge välismaale tööle. Sest mõistan, et pigem on tegemist paljude inimeste jaoks paratamatu olukorraga. Samas aga kui nüüd Soome näitel püsida: kui eestlased viivad maksuraha Soome, toovad paljud soomlased selle alkoholiaktsiisi näol tagasi Eestisse. Ja kui mõelda, et Eesti ja Soome vahel on ajalooliselt palju erinevad kaubandussuhteid olnud, siis miks peaks antud olukorda teisiti vaatama.
IGAKS JUHUKS HEA TEADA:
:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)