Mühls: Eesti on parim elupaik neile, kes sellest maast lugu peavad

Peep Mühls Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul tuleks mõista, et Eesti on parim elupaik eestlastele ning nendele inimestele, kes sellest maast lugu peavad ja ennast sellega seovad.

OECD raporti kohaselt on Eesti OECD riikidest kõige ebatolerantsem ja lisaks on viimase kolme aastaga muututud üha ebatolerantsemaks.

Mühlsi sõnul oleks aeg mõista, et teemasid, mida käsitletakse taolistes raportites ja näiteks Eesti Inimarengu Aruannetes, ei ole vaja näha ohuna rahvuslikule julgeolekule või argumendina «psühholoogilises sõjas».

«Eesti tugevuseks on pigem aus vaade arenguprobleemidele, nende analüüs ja lahenduste leidmine,» hindas ta. «Kui see on olnud võimalik meie rahanduses ja eelarvepoliitikas, siis miks ei peaks see võimalik olema ka meie rahvastiku ja sotsiaalteemade tulevikuvaates?»

Mühlsi sõnul polnud Eesti sallivuse näitajad talle üllatuseks, pigem oli üllatuseks Kreeka näitajad, mida ei kinnita mitmed varasemad uuringud.

«Aga nagu elu on näidanud ei tohi neid seal maal kunagi alahinnata,» ütles ta.

 Mühlsi hinnangul on Eesti ajalooline kogemus kannatamine ja kohanemine.

«Aitab ehk nüüd kannatamisest – ajame oma riigis ise asju rahulikult ning meie endi vajadustest lähtuvalt,» rõhutas ta. «Kui me endale rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevaid väljakutseid ei tunnista, siis võime ennast niimoodi «surnuks kannatada».»

Mühlsi sõnul tuleks silmas pidada, et meie rahvastik järgmise 30-40 aasta jooksul väheneb ja vananeb.

Mühls viitas hiljuti avaldatud Euroopa Liidu demograafia raport 2010, mis prognoosib, et oleme koos Põhjamaadega selleks ajaks üks kõige vanemaealisi seltskondi Euroopas. Kui tasakaal töötegijate ja teiselt poolt laste ja pensionäride vahel läheb paigast ära, siis  majandus ja ühiskond enam ei arene.

«Arvestades Eesti potentsiaali elukeskkonnana, võib üsna kindel olla, et vanasõnal «loodus tühja kohta ei salli» on aluseks sajanditepõhine elukogemus,» nentis Mühls.

 Mühlsi arvates on ilmselt majanduskriis põhjustanud inimestes täiendavat ebakindlust ja tekitanud mõtted nagu «mis saab, kui keegi teine tuleb, sest töökohti ja jõukust on niigi vähe».

Samuti on sallivuse teemas paratamatu inerts ja vaadelda võib, millise protsessid toimuvad praegu sallivuse ja integratsiooni teemal Euroopa Liidu suuremates riikides, eriti nendes, kellel on kanda koloniaalkoorem.

«Kui sallivuse temaatika ei suuda kohaneda geopoliitiliste ja rahvastikuprotsessidega, siis muutub arutelu selle teemal iseenda kõverpeegliks,» arvas Mühls.

 Mühlsi hinnangul on sallivuse teema Eestis tugevasti allutatud alalhoiuinstinktile ja sellest võiks aru saada ka need inimesed, kes laste saamises ja üleskasvatamises ei näe oma elu ühte tähtsamat missiooni.

«Eesti on parim elupaik eestlastele ning nendele inimestele, kes sellest maast lugu peavad ja ennast sellega seovad,» kinnitas Mühls. «Olgem seda mõtet kandes tulevikus veidi rohkem enesekindlamad.»