/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2011/04/14/557969t1h6d2b.jpg)
Peenes sõnastuses poliitilise reaalsuse muutumine, lihtsamalt öeldes roheliste väljajäämine riigikogust toob kaasa kliima- ja energiaagentuuri (KENA) tegevuse lõpetamise. Osa KENA ülesannetest võtab üle Arengufond, osa Kredex, kirjutab Mikk Salu.
Roheliste KENA pidu lõpeb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist aastat tagasi roheliste nõudmisel loodud kliima- ja energiaagentuur KENA elab oma viimaseid päevi. Märtsi lõpus lasti lahti – või lahkus omal soovil, sõltub tõlgendusest – agentuuri senine juht Kristiina Rebane. Praegu käib audit, et agentuuri tegevustest ja rahaseisust sotti saada, ning aprilli lõpus või mai alguses peaks asi ühel pool olema.
Majandusminister Juhan Partsi soovil võtab KENA rolli analüüsi- ja kompetentsikeskusena koos pisku näidisprojektidest mõeldud rahaga üle Arengufond. Suurema rahaga ehk toetuste ja muu sellisega hakkab edaspidi tegelema Kredex. Allkirju sellel plaanil veel ei ole, nii et detailides võib veel üht-teist muutuda, kuid selles suunas praegu otsused langevad.
Rohelistele tehtud
2009. aastal loodud KENA on organisatsioonina olnud algusest peale lombakas ja väga politiseeritud. Ühed ütlevad, et KENA loodigi selleks, et toona riigikogus vähemuses olnud võimuliit saaks endale ka roheliste erakonna hääled.
Teised ütlevad, et põhimõtteliselt toetasid kliima- ja energiaagentuuri loomist siiski kõik erakonnad, poliitilise varjundi andis agentuurile asjaolu, et sisuliselt anti see ühe partei, roheliste kontrolli alla. Et tegu on igal juhul politiseeritud agentuuriga, kinnitas näiteks ka riigikontrolör Mihkel Oviiri hävitav hinnang KENA tegevusele 2010. aasta septembris.
«Poliitiline reaalsus on muutunud, sellest saab aru ka Marek Strandberg (KENA nõukoja esimees ja roheliste erakonna juhtfiguur – toim),» nendib majandusminister Juhan Parts nüüd. Parts viitab, et rohelised riigikokku ei pääsenud ja nende hääli pole enam vaja. Nii pole ka KENA-l sellisel kujul enam mõtet.
Samas pole Parts ei kliima- ja energiaagentuuri senise tegevuse, nõukoja esimehe Marek Strandbergi ega ka agentuuri endise juhi Kristiina Rebase suhtes liiga kriitiline. KENA ebaõnnestumise taga oli palju asjaolusid, mitte ainuüksi persoonid.
Parts pigem kiidab Strandbergi – tal olevat õigeid mõtteid ja ta olla vaba ametnikele nii omasest «ärme midagi uut tee»-hoiakust.
Juhtimine lonkas
Samas ei eita ka Parts, et organisatoorselt ja juhtimise vaatevinklist on KENA läbi kukkunud. Muide, neid ohte nähti ka ette. Kuigi nime ja levinud arusaama järgi on KENA iseseisev organisatsioon, on see formaalselt ikkagi Kredexi osakond.
«Eks ta sellepärast sai ka nii loodud, et Kredexi juhile Andrus Treierile jääks otsuste juures viimane sõna. Treierit ma selles osas usaldan, et mingit jama ei oleks ta läbi lasknud,» räägib Parts.
Kredexi juhile Andrus Treierile asjade selline korraldus muidugi ei meeldinud. Treier ise ütleb diplomaatiliselt, et probleeme oli ja koostöö päris hästi ei laabunud. Ja tõesti, kes ikka tahaks, et sinu juhitavasse ja hästi toimivasse organisatsiooni luuakse eraldi osakonnana ühe partei rakuke?
Sul pole sellise moodustise üle kontrolli, formaaljuriidiliselt aga vastutad ikkagi sina oma naha ja karvadega. KENAst lahtisaamine on Treierile kindlasti kergendus.
Mõistmaks, et kliima- ja energiaagentuuri juhid ei saanud tööga hakkama, ei pea tegelikult olema riigikontrolör või majandusminister. Komöödia mõistmiseks piisab KENA nõukoja koosolekuprotokollide lugemisest.
Veel aasta pärast agentuuri asutamist vaidlesid nõukoja liikmed endiselt selle üle, mis peaks üldse agentuuri ülesanne olema. Ükski tähtaeg ei pidanud. Eelarvet tehti, nagu jumal juhatas.
Projekte, mida rahastada, vaeti nii, et nõukoja liige Valdur Lahtvee käis välja ühe idee, nõukoja liige Erki Nool käis välja teise projekti, Strandberg ise tõmbas taskust paar projekti korraga. Ei mingit süsteemi, ei mingit korda.
Just seepärast esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana KENA nõukoja liikmeks saanud Rene Tammist (kes oli ka sotside kandidaat majandusministri kohale) eelmisel suvel avalduse nõukojast lahkumiseks. «Haldussuutmatus,» põhjendab Tammist avalduse esitamist.
Ta toob näiteks, et isegi koosolekuid ei suudetud korraldada. Juhtus sedagi, et Brüsselis töötav Tammist sõitis Tallinna KENA koosolekule, aga siis selgus, et koosolek jääb ära. Lisaks muud juhtimisprobleemid.
Võitjad ja kaotajad
VÕITJAD
• Andrus Treier ja Kredex
Saavad lahti ebamäärasest ja politiseeritud allüksusest ning enda käsutusse rohkem raha.
• Arengufond
Saab endale KENA mõtte- ja analüüsitöö ning ilmselt ka natuke lisaraha. See teeb Arengufondi veelgi mõjukamaks.
KAOTAJAD
• Eestimaa Rohelised
Nende nõudmisel KENA loodi. Näitasid aga, et ei saa juhtimisega hakkama, ei oska organisatsiooni juhtida ega rahaga ümber käia. Nüüd jäävad sellest ilma.