/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/23/28244t1hd72d.jpg)
Narvas ootas laupäeval Venemaale pääsu 300 veoautot. Viimati oli nii palju veokeid Narvas järjekorras septembris.
Veokijärjekord suurenes Narvas viimase kuu pikimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti andmetel on Narvas 300 veoki eeldatav ooteaeg ligi neli ööpäeva ehk 88 tundi. Viimati ulatus Narvas veokijärjekord üle 300 sõiduki 22. septembril, kui järjekorras ootas 360 veokit. Pärast seda on järjekorra pikkus kuni laupäevani püsinud alla 300 veoki.
Koidula piiripunktis ootas laupäeval Venemaale pääsu 140 veokit ooteajaga 69 tundi. Luhamaal ootas 37-tunnises järjekorras 59 veokit.
Järjekorrad Eesti, Soome ja Läti piiril Venemaaga tekkisid 2006. aasta suvel ning on kord suurenenud, kord vähenenud. 2006. aasta augustis ja novembris seisis Narvas üle 500 veoki. Sel ajal tuli piiriületust oodata üle nädala ning veokijuhid korraldasid protestiaktsioone.
Järjekorrad tekkisid pärast seda, kui tollane Venemaa president Vladimir Putin nõudis tollilt tõhusamat tööd ning Vene tollitöötajad hakkasid veokeid põhjalikumalt kontrollima. Oma osa on ka kaubavoogude kasvul ning aegunud piirirajatistel. Ajakirjandus on viidanud ka, et järjekorrad on Vene ebaausatele tollitöötajatele hõlptulu allikaks. Sellest on kasu lõiganud ka ebaausad Läti ametnikud, kes on selle eest kohtu alla antud.
Pikad piirijärjekorrad on pälvinud nii rahvusvahelise ajakirjanduse kui ka Euroopa Liidu tähelepanu. Mullu tauniti neid europarlamendi resolutsioonis ning teema tõstatati mitmel EL-i ja Venemaa tipp-poliitikute kohtumisel, kuid Moskva pole suutnud probleemi lahendada.