:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/28/6932855t1h612d.jpg)
Viru maakohus mõistis täna Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi süüdi kelmuses ja karistas teda aasta ja ühe kuu pikkuse tingimisi vangistusega.
Kohus mõistis Narva linnavolikogu esimehe kelmuse eest tingimisi vangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangistust ei pöörata täitmisele, kui Keskerakonda kuuluv Jefimov ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kohus rahuldas haigekassa nõudeavalduse ja kohustas Jefimovit tagastama haigekassale 2495 eurot ja 83 senti. Süüdimõistva otsusega kaasnes ka menetluskulude väljamõistmine 3369 euro ulatuses.
Kohtuotsus ei ole jõustunud, selle saab edasi kaevata Tartu ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisest.
Kohus leidis, et Jefimov sai aastatel 2014-2015 haigekassalt ebaseaduslikult töövõimetushüvitist kokku 4995,83 euro ulatuses.
Kohus mõistis Jefimovile leebema karistuse, kui nõusid prokurör. Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask nõudis 9. juunil Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi süüdimõistmist kelmuses ning kahe aasta ja 10 kuu pikkust tingimisi vangistust nelja aasta pikkuse katseajaga.
Süüdistuse kohaselt sai Aleksandr Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal kuuel korral kokku ligi 4995 euro ja 83 sendi ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist haigekassalt. Alates 2016. aasta kevadest täidab Jefimov linnavolikogu esimehe ülesandeid.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Prokurör Kalmer Kase sõnul viitavad kogutud tõendid sellele, et Jefimov ei kavatsenud haiguslehele jääda ning reaalselt ei viibinud ta ka haiguslehel, jätkates kõigil kuuel korral kogu haigusperioodi ajal oma töökohustuste täitmist Narva linnavolikogu aseesimehena. Samuti jätkas ta tööd juriidiliste ning muude teenuste osutamist FIEna.
«Kriminaalasja materjalidest nähtub, et haigushüvitise väljapetmise eesmärgil esitas Aleksandr Jefimov haigekassale haiguslehtede andmeid, luues haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui ajutiselt töövõimetust isikus,» rääkis Kask.
Ta lisas, et nende haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa Jefimovile välja haigushüvitisi, millele mehel õigust polnud, kuna ta sai samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu linnavolikogu liikmele ja aseesimehele makstava hüvitisena.
Aleksandr Jefimov ennast süüdi ei tunnistanud ning kaitsja palus ta õigeks mõista. Küll tagastas Jefimov haigekassale ligikaudu poole talle makstud rahast.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitsei Viru ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Keskerakonda kuuluv Jefimov sai Narva linnavolikogu esimeheks pärast seda, kui 2015. aasta sügisel Keskerakonna fraktsioon lagunes ja keskerakondlased moodustasid uue fraktsiooni Ühtne Narva.