Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Video ja galerii: linnalastest malevlased ületasid taluperemehe ootusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Naeru ja jutuvada saatel rügasid sel nädala viimaseid päevi Kuusalu vallas Harjumaal, Mikumardi talus tööd usinad linnalapsed.

Mikumardi talus on alates 17. juulist Tallinna noored tublisti tööd teinud. Taluõuele astudes lõõmas kuum lõunapäike ning vastu jalutas naerul sui talu peremees Mart Reimann, kummagi käe otsas tütred Rute ja Ere. Taluõuel ringi jalutades selgitas peremees noorte tööülesandeid, mis varieerusid palkide koorimisest kuni vasikate talitamiseni.

«Ega meil ei olnud väga kõrgeid ootuseid. Aga ütleme nii, et teevad küll tööd. Kõik on hakkamist täis ja silm särab,» räägib Reimann. Õpilaste ülesanneteks olid talu hoovi seikluspargi rajamine ning erinevate talutöödega abistamine. Hiljem küll selgus, et seikluspargi atraktsioone noored siiski ei ehitanud, pigem tegid ettevalmistustöid.

Poole lause pealt katkestas Reimanni jutu kohale sõitnud traktor, heinapalle täis haagis sabas. Koorma juhatas peremees kõrvaasuvale põllulapile. «Meil on siin plaanis heinarullidest labürint teha,» selgitab Reimann.

Taluhoovist mõnesaja meetri kaugusel asus malevlaste endi poolt halliks võõbatud avar katusealune, kust vaatasid vastu viimaseid toidupalu nautivad noorukid. Justkui ühest suust kõlas vali «Tere!» ning vaevalt oli möödunud mõni minut, kui noored juba reipal sammul uuesti tööle suundusid.

Rutiini rühmajuhtide Maria Lindpere ja Liis Grossi sõnul ei teki. «Iga päev Mart tuleb: Ja mul on uus töö, ja mul on uus töö!,» kirjeldab Gross. Rühmajuhtide ülesanne on noortel silma peal hoida, neid juhendada ning toetada. Kuigi otseselt tööd tegema nad ei pea, on Mikumardi talus rühmajuhtide sõnul tööd niivõrd põnevad, et heameelega löövad ise ka käe külge.

Mikumardi maleva rühmajuhid, vasakult Maria Lindpere ja Liis Gross.
Mikumardi maleva rühmajuhid, vasakult Maria Lindpere ja Liis Gross. Foto: Sander Ilvest

Tööde kõrval on malevlastele seltsiks ka noored vasikad, kes pidevalt uudistamas käivad. «Lehmadega suhtlus on selgeks saanud,» naljatab Lindpere.

Kuigi kõik noored on Tallinnast pärit linnalapsed, siis talutöid nad ei pelga, selgitavad rühmavanemad. «Paljud noored siin esimest korda proovivad mingeid töid teha, palju esmaseid asju, kasvõi lehma korra katsuda,» selgitab Gross. Malelvaste töörežiimi katkestab peremehe hõige teiseltpoolt hoovi: «Kas hakkame lüpsma ka?»

Vaevalt oli peremees küsimuse esitanud, kui noored sagina ja elevil hõigete saatel järjekorda moodustama hakkasid. «Nad on väga entusiastlikud, keegi ei löö risti ette,» räägib Lindpere. Töö jäeti korraks sinnapaika ning suunduti lehmade juurde. Elevil noored said elus esimest korda proovida lehmalüpsi ning kohe ka enda kätega lüpstud piima maitsta. Kui lehm lüpstud, naasid noored tööpostile.

Noored malevlased lehma lüpsmas.
Noored malevlased lehma lüpsmas. Foto: Sander Ilvest

Mikumärdi talu malevarühm on alates 17. juulist iga päev kuus tundi tööd teinud. Ööbivad noored Kuusalu rahvamajas ning tööle saamiseks võtavad iga hommik ette ligikaudu 12-kilomeetrise rattaretke. Mikumardi maleva tööandja on Reimann Retked OÜ, kes korraldas sellel aastal esimest korda noortele malevat.

Tagasi üles