:format(webp)/nginx/o/2017/07/28/6932871t1hd639.jpg)
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevani on aega peaaegu täpselt seitse kuud. On aeg rääkida kingitustest. Mida me Eestile kingime? Milliste mõtetega ja kuidas kingitused saja-aastasele üle antakse? Et juubilarilegi pilt selgem saaks, teeme nüüdsest kokkuvõtteid.
Audru mõisas elanud kunagi parun, kelle teenistuses oli palju vaime, nende hulgas surnud paruniprouagi. Mõisarahvas kartnud, kuid austanud seetõttu härrat. Kui papa ära oli, armastas tütar Matilde teha pikki jalutuskäike mere äärde. Ühel sellisel jalutuskäigul nägi ta mõisasulase poega Intsu. Noormees toimetas vööst saadik merevees ja krahmas sealt kala välja. Matildet ajas see vaatepilt kangesti naerma.
Mõisapreili ja sulase tärkavast armastusest kanti peagi ette härrale, kes nende kokkusaamised ära keelas. Suurest kurvastusest otsustas Matilde ennast merre uputada. Vesi üle pea tõusmas, kuulis Matilde äkki oma surnud ema häält: «Ints, päästa mu tütar, aga ära ainult tagasi vaata!» Vaimud hoidnudki Intsu seni vee peal, kuni noormees neiu päästis. Parun kohkus juhtunust väga. Ta mõistis, et kui isegi vaimud ei lasknud noortel hukka saada, kuidas tohib siis temagi keelata seda, mis saatus on kokku loonud.
Nii kõlab lühendatud kujul Helle Kirsi peas valminud legend, mis Valgerannas armastuse ausamba avamisel rahvale ette mängiti. Kuju enese tegi skulptor Rait Pärg. Ning ehkki kujudel konkreetseid nägusid pole, on modellid päris ja sügavalt armunud paar.
Skulptuur ja sellega seonduv legend on nüüdsest osa Pärnumaa mereäärseid ettevõtmisi ühendavast romantilisest rannateest ning mõeldud kõnetama kõiki romantilise hingelaadiga inimesi. Eelkõige aga mere äärde pildistama tulevaid pulmapaare, sest ümbruskonna majutusasutused on nõutud pulmapeokohad.
Ausamba idee hakanud idanema tõsiaasjast, et romantilise rannatee lõpus seisnud seni vaid välikäimlad. Ning et Audru kandist polnud leida ühtgi tänapäevast legendi. Nii loodigi mõlemad ja neist sai audrulaste kingitus Eestile riigi 100. sünnipäevaks.
Tallinn Dollsi erikollektsioon TD EESTI püüab pilke säutsupääsukestega, kes mustrina ja tähereana vabalt kaunitel kleitidel lendlevad.
Koostöös Keiti Vilmsiga sai kollektsioon modernse ja minimalistiliku konseptsiooni kirjaniku kalambuuride näol. «e-Eesti rahvuslind on säutsupääsuke», ütleb Vilms ise. «Mida enam maailm digitaliseerub, seda enam tuleb sellega sammu pidada ja ilma Twitteris säutsumata ei oleks meil siin hetkel ka millestki rääkida.»
Kollektsiooni tekstid pärinevad tema kalambuuride teosest «@KEITIVILMS». Vahetu ja eheda keelekasutusega autor pälvis 2017. aastal Keeletegu 2016 rahvaauhinna. EV100 on Vilmsile ka eriliselt isiklik sündmus, sest tema vaaronu Jüri Vilms oli üks kolmest Eesti Päästekomiteesse kuulnud mehest, kes sajand tagasi Eesti Vabariigi välja kuulutasid.
Vähiravifond «Kingitud elu» tahab oma annetajate, toetajate ja pöidlahoidjate abiga Eesti Vabariigile tema suureks juubeliks kinkida 100 raske haiguse küüsis vähihaiget, kellel on lootus ja võimalus elada täisväärtuslikult oma lähedaste keskel.
100 haige aitamine on fondi eestvedaja Toivo Tänavsuu sõnul minimaalne eesmärk. «Kuna tähtpäeva tähistatakse kuni 2020. aastani, siis saab meie kaudu hoitud inimelusid olema ilmselt mitu korda rohkemgi,» avaldas Tänavsuu lootust.
Eesti sajandaks sünnipäevaks valmistatud kingitus on 20-meetri kõrgune korvi, põleti, navigatsiooni- ja sideseadmetega varustatud ning sini-musta-valge-halli värvikombinatsioonidega õhusõiduk. Sportpalli palli maht on 2600 m3.
Lennundusklubi Keelutsoon kingituse maksumus on 25 000 eurot. Klubi toetasid LEADER-meetmest MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP). Omaosalust aitasid katta lennundusklubi liikmed. Kuumaõhupalle valmistab maailmas ainult neli tehast, millest kolm asuvad Euroopas. Tšehhis Brnos asuv 30 töötajaga tehas on maailma moodsaim, ühtlasi on tšehhide pakkumine parim. Tšehhid on ka ainsad, kes ise palliriiet toodavad – maailmas ainulaadsest ja ülimalt vastupidavaks peetavast Kubičeki polüestrist on see sünnipäevapall.
Corelli Music kontserdisari «Eesti mõisad 2017» pakub seekord lisaks muusikale ka silmailu.
Sarja peaesineja barokkansambel Corelli Consort tähistab sel aastal oma 25. juubeliaastat ja mängib endiselt säravat barokiaja muusikat ajastu pillidel, nagu see muusika võis kõlada ka ammustel aegadel mõisate ballisaalides. Solist on metsosopran Tuuri Dede. Kõik kontserdid on Eesti muusikute kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.
Laste- ja noorteaastale sobivalt on kolm selle suve mõisa mõisakoolid ja metseenlus toetab Hummuli mõisakooli laste loovuse arendamist. Lõppkontsert Hummuli mõisas 30. juulil kell 17 on piletiteta, sisse pääseb vaba suurusega annetuse eest. Heategevust mõisates toetab ka esmakordselt toimuv stiilne kunstialane koostöö Haus Galeriiga. Kunstnik Mall Nukke elegantne maalinäitus «Sada mõisamaastikku» on avatud Lihula mõisas kuni 5. augustini.
Üheksateistkümnendat aastat toimuv igasuvine menusündmus «Eesti mõisad» on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 75 mõisa üle Eesti.
Sel nädalalõpul toimub Võrus võimupööre ‒ võim antakse lastele ja suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks. 28.‒30. juulini toimub Võrumaa laste endi ideedest kokkupandud lastefestival.
Lastefestivali projektijuht Kristi Vals on kindel, et tegevust jätkub igas vanuses lastele ja rõõmsameelsetele täiskasvanutele. Linna tulevad erinevad atraktsioonid, etendused, seiklused, mustkunst, tsirkus, tehnika, muinasjutt, multifilmid, töö- ja õpitoad, laadamelu ja palju muud põnevat.
Võrumaa toitlustuskohtades on juba tänasest pööratud menüüs suuremat tähelepanu lastepärasemale menüüle. Lastefestival on ühtlasi Võru linna kingitus 2018. aastal 100. sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile. Festivali toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital EV 100 sünnipäevakingituste taotlusvoorust. Lähemalt: www.vorulastefestival.ee
Järvepidu on Tääksi paisjärve kaldal peetud küll juba 1992. aastast peale, aga tänavune tõotab tuleb vägevam kui kunagi varem, sest avatud on ürgturg ning õhtul saab vabaõhulaval kuulata folgikontserti.
Peo peakorraldajad on mittetulundusühingud Tääksi Villaveski ja Tääksi Küla Selts. Ürgturu eesmärk on elus hoida maarahva kombeid. Ettevõtmine on kõigile tasuta. Ürgturgu aitavad korraldada Maavalla Koda, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Suure-Jaani vald, Tääksi kool ja Tääksi spordiklubi. Ürgturg on kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul. Selleks saadi toetust Kodanikuühiskonna Sihtasutuselt.
Sõrulased on lubanud vabariigi 100. juubelisünnipäevaks kokku panna oma rahva aabitsa «Sörulaste aabuta».
Leisi valla Ratla küla kogukonnal on kavas välja anda raamat «Ratla mosaiik II – 100 kildu Ratlas toimunust». Sakla rahvas on aga vabariigi sünnipäeva puhul lubanud kohaliku seltsimaja juurde istutada 10 nimelist iluõunapuud.
Kuressaare linna nimel on registreeritud kingitus «M(A)jarännakud Kuressaares». Selle projekti elluviimisega soovitakse linna avalikus ruumis klaaspindadele kujundatuna tutvustada Saaremaa pealinna tähelepanuväärsemaid kultuurilisi objekte ning ajaloo-ja ehitismälestisi.
Kokkuvõtete tegemisel on kasutatud Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid, otsene allikas veebikeskkond station.ee.
/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)