Riik keelab noortel vabadussamba juures sportimise

Riigi Kinnisvara AS otsustas paari katkise nurgaga graniitplaadi pärast keelata noortel Vabadussõja võidusamba ümbruses tänavaspordiga tegelemise. Paraku on sealsed graniitplaadid linna parim koht rulaga sõitmiseks ja sportivad noored on ühed vähestest inimestest, kellel on mälestusmärgi juurde asja ka väljaspool riiklikke pühi.

Igaüks, kes võidusammast väisanud, on ilmselt märganud, et samba jalamil olevad graniitplaadid on katki ja loomulikult kriibib see iga patrioodi hinge. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on otsustanud samba jalami ja ümbruse 72 179 euro eest korda teha: katkised plaadid asendatakse, lõhkised nurgad renoveeritakse, lahtised plaadid kinnitatakse ja poleeritud pindade turvalisust pannakse tagama 0,6 või 1 cm kõrgused terasest tõkked.

Kui küsida, miks rulatajad oma ratastel vineeritahvliga just vabadussamba ümbruses peavad sõitma, on vastus lihtne: «Siin on graniitsillutis, kus rula ratastel on täpselt õige pidamine ja graniitplokid, mille ääri saab kasutada trikkide tegemiseks. Teisisõnu on tegemist ainsa kohaga Tallinnas, kus on rulaga sõitmiseks peaaegu ideaalsed tingimused,» ütles Eesti Rulaliidu esindaja Antti Sinitsyn.

Aga olgu. Riik otsustas rajada monumendi ja kulutada selleks 99,3 miljonit krooni. On täiesti arusaadav, et kui mõni teismeline oma trikirattaga läikivad graniitplaadid vähemläikivaks muudab, ajab see samba heakorra eest vastutavatel isikutel kopsu üle maksa ja on loogiline, et seda tuleb takistada. Aga siin on üks aga...

«Linnauurijad leiavad, et tänavasport rikastab avalikku ruumi nii selle tegijate endi kui ka möödakäijate jaoks. Teisisõnu - kui erinevas vanuses inimesed kasutavad linnaruumi mitmekesiselt, siis suurendab see avalikus ruumis liikujate-viibijate jaoks linnaruumi atraktiivsust ja demokraatlikkust. Seega ei peaks näiteks rulatajaid või teisi linnaruumis sportijaid ainult spetsiaalsetele aladele tõrjuma,» ütles keskkonnapsühholoog Grete Arro.

Riigi Kinnisvara AS tõkestab rulatajate ligipääsu Vabadussõja võidusammast ümbritsevale alale (tõkete asukoht märgitud punase joonega) ja seda hoolimata asjaolust, et graniitplaadid, mille lõhkumist püütakse ära hoida, on katki ainult samba jalamil. Foto: Riigi Kinnisvara AS

Lisaks eelmainit agale tõstatab Arro ka küsimuse prioriteetidest: «Linnaruum kuulub meile kõigile ja me võime seda kasutada meelepärasel viisil, kui me teiste inimeste heaolu ja õigusi ei piira. Kuidas rikuvad rulatajad teiste linnaruumi kasutajate heaolu? Võiks oletada, et nad võtavad inimestelt vabaduse vaadata veatut graniitkiviplaatidest äärist. Kaldun arvama, et olukorras, kus laste ja noorte füüsiline aktiivsus on prioriteet, olen mina mitte-rulatava kodanikuna igatahes valmis loobuma oma õigusest vaadata veatut graniitäärist.»

Kui samba jalamil olevad plokid on lõhki ja lipumastide taga paiknev istumisala on maapinna lähedalt pisut räsida saanud, ent ülejäänud kivid samba ümbruses paistavad igati normaalses seisus olevat, tekib rulasõitjatel paratamatult küsimus, milleks on neid vaja terasliistudega barrikeerida ja seeläbi võtta noortelt sportimisvõimalus?

RKAS vastab sellele küsimusele nii: «See on avalik linnaruum, milles viibijatelt oodatakse väärikat ja lugupidavat käitumist. Vabadussõja võidusamba jalami ja selle juurde kuuluvate rajatiste rikkumine mittesihipärase kasutamise tulemusena ei ole vastuvõetav ning selle õigustamine on kohatu.»

Ja see toobki meid konflikti teravikuni: «Vabadussamba jalamil me ei sõida, sest – nagu öeldud – on see ebaviisakas ja kohatu. Aga samba ümbruses rulatamises ei näe ma probleemi – linnaruumi kasutamine peab olema aktiivne, inimesed käivad ju väljas ja tegelevad oma hobidega, millest üks on rulatamine,» ütles Sinitsyn.

Aga riik RKASi näol on oma ümbervaatamisele mittekuuluva otsuse juba teinud: noored tuleb võidusamba ümbrusest tõrjuda. Ja seega tuleb neil leida alternatiiv. «Tallinnasse on rulaparke küll rajatud, aga paraku on nad toredad ainult paberil. Kesklinnas teist adekvaatset rulaparki pole ja lähim sõidetav park valmis Nordeconi abil ja asub Kolde puiesteel. Teine variant on sõita Piritale, kuhu rajasime omal initsiatiivil ja oma raha eest rulapargi,» selgitas Sinitsyn.

«Kui noored võtavad linnaruumi kasutusele oma vaatenurgast lähtudes, tegemata seejuures midagi ohtlikku, tervistkahjustavat või teiste kasutajate õigusi rikkuvat, siis pigem võiks selle üle heameelt tunda ja mõelda, kuidas me saaksime mõistlikke liikumistegevusi veelgi enam soodustada. Nende noorte kuhugi mujale surumine ei pruugi liikumisaktiivsusele hästi mõjuda: osa liikumisrõõmust ja -motivatsioonist tuleb vabadusest validaendale meelepärane tegevus. Vabadussammas võiks ju sümboliseerida mõistlikke ja tervist toetavaid valikuid,» oletas Arro. «Äkki saab leida kompromissi liikumise ja pinnakatte vahel nii, et rulatajad on söönud ja graniit terve?»

Mis töid Vabadussõja võidusamba juures tegema hakatakse?

1. Vabadussõja võidusamba jalami äärmiste graniitkiviplaatide vahetus

Äärmiste (horisontaalne ja vertikaalne pind) graniitkiviplaatide lahti võtmine ja uute paigaldamine. Vahetatavaid horisontaalseid graniitkiviplaate on kokku 17 ja vertikaalseid graniitkiviplaate on samuti kokku 17.

2. Vabadussõja võidusamba vahetus läheduses, Vabaduse väljaku pool, asuva istetasapinna renoveerimine

Vabaduse väljaku poolse graniitkiviplaatidest istetasapinna (koosneb 25 osast) renoveerimine.

3. Vabadussõja võidusamba vahetus läheduses, Mayeri trepi pool, asuva istetasapinna alumiste äärte remonttööd

Taastatakse katkiste graniitkiviplaatide alumised ääred.

4. Vabadussõja võidusamba taguse seina Komandandi tee poolse külje remont

Käsipuu all paikneva seina osa graniitkiviplaadid võetakse lahti ja pannakse tagasi, vajadusel asendatakse. Samuti paigaldatakse uuesti üksikud lahtised plaadid Komandandi tee poolse seina ülejäänud osas.

5. Vabadussõja võidusamba taguse seina Komandandi tee poolse kaldtee nõlvapoolse äärise remonttööd

Kaldtee nõlvapoolse äärise kõik graniitkiviplaadid võetakse lahti, aluskonstruktsioon korrastatakse ning graniitkiviplaadid paigaldatakse tagasi vastavalt nõuetele.

Kuhu pannakse rulatõkked?

1. Vabadussõja võidusamba jalami graniitkiviplaatidele pannakse 1 cm kõrgused, 1,6 cm laiused ja 16 cm pikkused roostevabast terasest valmistatud liistud.

2. Võidusamba läheduses, Vabaduse väljaku pool asuvad istetasapinnad varustatakse 0,6 cm kõrguste roostevabast terasest valmistatud liistudega, mille pikkus vastab aluspinna mõõtmetele.

3. Vabadussõja võidusamba kõrval, Mayeri trepi pool asuv istetasapind varustatakse samuti 0,6 cm kõrguste roostevabast terasest valmistatud liistudega, mille pikkus vastab aluspinna mõõtmetele.

4. Vabadussõja võidusamba taga oleva kaldtee nõlvapoolne äär saab 1 cm kõrgused, 1,6 cm laiused ja 16 cm pikkused roostevabast terasest liistud.

Töid teostab Mekx-E OÜ ning need lähevad maksma 72 179,52 eurot. Summale lisandub käibemaks. Rulatõkete eeldatav maksumus on ligi 4000 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Võidusamba territooriumi taastamistööd kestavad oktoobri lõpuni.

(Allikas: Riigi Kinnisvara AS)