:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/07/16/673144t1h8782.jpg)
Valitsuskabinet otsustas suurendadalähiaastatel oluliselt omavalitsuste tulubaasi, riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul saavad linnad ja vallad järgneva nelja aasta jooksul juurde vähemalt 185 miljonit eurot.
Valitsus otsustas anda lähiaastatel omavalitsustele oluliselt rohkem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinet leppis kokku, et 2009. aastal kriisi ajal kärbitud üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuv osa taastatakse.
2009. aastal laekus üksikisiku tulumaksust omavalitsustele 11,93 protsenti, kuid see kärbiti 11,4 protsendile. Läbi maamaksu kompenseerimisele on see osa tõusnud 11,6 protsendile. Ratase sõnul on valitsuse plaan, et järgmisel aastal tõuseb üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuva osa suurus 11,8 protsendile.
Ühtlasi on valitsus jõudnud kokkuleppele, et selle tulubaasi taastamise eest ei saa omavalitsustele lisaülesandeid anda. Lisaülesannete andmisel arutab valitsus veel täiendavalt läbi selle rahastamismudeli.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on valitsus jõudnud kokkuleppele, et nelja aasta jooksul kokku läheb tulubaasi juurde vähemalt 185 miljonit eurot.
«Täpne number sõltub tulumaksu laekumisest. Kindlasti tahame tõsta üksikisiku tulumaksu osa, samuti saavad omavalitsused raha juurde läbi tasandusfondi. Järgmisel aastal saavad omavalitsused läbi üksikisiku tulumaksu osa suurenemise juurde 20 miljonit eurot ja läbi tasandusfondi on suurenemine 10 miljonit. 2019. aastal on need numbrid vastavalt 25 ja 20 miljonit ja 2020. aastal 30 ja 25 miljonit eurot,» ütles Aab.
Ta rõhutas, et see on raha, mis antakse omavalitsustele ilma neile täiendavaid ülesandeid panemata ehk taastatakse olukord, mis kehtis 2009. aastani.
Aabi sõnul kasvavad omavalitsuste tulud aastaks 2020 praegusega võrreldes praegusega läbi üksikisiku tulumaksu osa suurendamise ja tasandusfondi täiendavate laekumisega 20 protsendi võrra.
Aab märkis, et eraldi vajab läbiarutamist omavalitsustele täiendavate ülesannete andmine.
«Me oleme palju rääkinud haldusreformist, kuid piiride nihutamine oli alles selle esimene etapp. Nüüd tuleb arutada sisu üle, kuidas anda omavalitsustele juurde otsustusõigust. Valitsus on otsustanud, et me anname omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja koos sellega tuleb neile anda ka rohkem raha,» märkis Aab.
Riigihalduse minister tõi välja, et kui praegu on kogu Eesti riigi rahalisest ressursist omavalitsuste otsustada umbes 25 protsenti. Valitsus soovib tõsta selle raha osakaalu 4-5 aasta jooksul 30 protsendini.