Suured ravimiarved peaksid hakkama vähenema

Foto: Toomas Huik

Kuigi riik maksab ka praegu täiendavat toetust inimestele, kelle retseptiravimite arved on väga suured, siis vaid vähesed oskasid seda toetust küsida. Uuest aastast hakatakse toetust maksma automaatselt.

«Täiendavat ravimihüvitist sai 2500 inimest, aga õigus saada oli rohkem kui 8500 inimesel,» rääkis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Hüvitist maksab riik inimestele, kelle retseptiravimite kulu aastas on üle 300 euro. Täiendava toetuse saamiseks tuleb inimestel esitada haigekassale avaldus. 

Järgmisest aastast aga peaks hüvitise maksmine muutuma automaatseks. «Retseptikeskus hakkab arvutama omaosaluskoormust ja kui inimene jõuab 100 euro tasemele, siis hakkab ta apteegis maksma kohe vähem,» selgitas minister plaanitavat muudatust. Minister rõhutas, et muudatus puudutab vaid retseptiravimeid.

Selleks on riigieelarves ettenähtud kolm miljonit eurot ning Ossinovski kinnitusel on rahaline kate selleks olemas.

Kuna Eestis on solidaarne ravikindlustus, siis osaliselt katavad kaasneva täiendava kulu eelarvele teised retseptiravimite ostjad. «Need, kes kulutavad 10–20 eurot retseptiravimitele, hakkavad maksma mõne euro rohkem,» selgitas minister. Selleks on vaja muuta 2002. aastast kehtivat retseptitasu. 

Praegu on omaosaluse alusmäär 100protsendilise ravimisoodustuse korral 1,27 eurot ja 50protsendilise puhul 3,19. Edaspidi see määr ühtlustub ja sõltumata soodustuse protsendist tuleb kõigil retseptiravimite ostjatel maksta 2,5 eurot. «Sisuliselt tähendab see, et mina maksan ühe euro rohkem, et mu vanaema-vanaisa saaks oma ravimid kätte poole odavamalt,» selgitas minister. Kui praegu on üle retseptiravimitele aastas üle 300 euro maksvaid inimesi ligi 15 000, siis uuest aastast alla saja. «Näiteks seni 500 eurot aastas ravimite eest välja käima pidanud patsiendid hakkavad edaspidi maksma ainult 250 eurot.»

Eestis on inimeste omaosalus meditsiinis pea 25 protsenti, mis maailma terviseorganisatsiooni hinnangul on jõudmas kriitilise piirini. Neljandiku omaosalusest moodustab hambaravi ja kolmandiku ravimid (retseptiravimite osakaal on 22 protsenti ja käsimüügiravimite oma 16).

Ettepanek on langetada täiendava ravimihüvitise piirmäära kalendriaastas ehk soodusravimitele kulutatud 100 kuni 300 euro pealt hüvitatakse 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.

Senini kehtis reegel, et vahemikku 300 kuni 500 euro sisse jäävate kulutuste pealt hüvitati 50 protsenti ja 500 eurot ületava osa pealt 90 protsenti.

Allikas: sotsiaalministeerium