/nginx/o/2013/07/05/1875420t1h1d16.jpg)
/nginx/o/2011/04/13/557392t1ha82f.jpg)
Eesti loetuim leht on endiselt Postimees, kinnitab uuringufirma TNS Emor tänavuse aasta esimese kvartali meediauuring. Ka Tallinnas on Postimehe lugejaskond ülekaalukalt suurim.
Suuremate lehtede lugejaskond kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emori värskeima meediauuringu järgi oli Postimehel tänavu esimeses kvartalis lugejaid 191 000 ehk 3000 lugejat rohkem kui eelmise aasta neljandas kvartalis. Ka Õhtulehe lugejaskond kasvab – neil on värskeimatel andmetel 160 000 lugejat. Eesti Päevalehe lugejaskond on seevastu kahanenud – tänavu esimeses kvartalis oli Päevalehel 86 000 lugejat.
Postimehel on loetavuse juhtpositsioon ka pealinnas – Tallinnas loeb meid 55 000 inimest.
Postimehe peadirektor Erik Roose tunnistas, et paberlehe lugejate arv on viimastel aastatel elektroonilise meedia pealetungi tõttu vähenenud, kuid rahulolematuseks siiski põhjust pole.
«Kui neile numbritele (paberlehe lugejate arvule – toim) panna kõrvale postimees.ee, Delfi või mõned teised online-väljaanded, siis üldine lugejanumber ju ainult tõuseb,» nentis ta. «Üldine tendents on, et inimeste meediatarbimise harjumused muutuvad, aga tarbimine pole kindlasti vähenenud, hoopis kasvanud. Lihtsalt kanalid on muutunud ja eri põlvkondade tarbimisharjumused erinevad rohkem kui kunagi varem.»
Roose tõi näiteks Facebooki, MSNi ja teised suhtlusvõrgustikud, mille abil märkimisväärne osa noortest oma infonälga rahuldab. Veebikasutajate hulk on mõne aastaga kolme-neljakordistunud ning suuremate online-uudistekanalite kasutajaskond kasvab märksa kiiremini kui paberväljaannete lugejaskond. «Eesti meediaturgu internetis valitsevad postimees.ee ja Delfi,» kinnitas Roose.
Postimees möödus lugejate arvult toonasest liidrist Õhtulehest 2007. aastal ning Roose sõnul on trend selge – meelelahutusajakirjanduse lugejate kaotus on tänu internetile kõige rängem.
«Kindlasti mängis siin rolli ka majanduskriis, sest suurem osa tõsiseltvõetavast pabermeediast on Eestis tasuline,» leidis Roose. «Paberväljaannete lugejanumbrite kukkumine on aga peaaegu peatunud, muutused on peamiselt sümboolsed. Sesoonsed kukkumised tulevad nagunii – lehti loetakse ju talvel rohkem ja suvel vähem.»
Lisaks märkis Roose, et kuigi online-ajakirjanduses on välja kujunenud kaks suurt tegijat, mahuks üleriigilisi ajalehti (nii päeva- kui ka nädalalehti – toim) Eestisse kuus kuni kaheksa. Praegu on Eestis neli suurt päeva- ja kaks nädalalehte – Postimees, Õhtuleht, Eesti Päevaleht ja Äripäev ning Eesti Ekspress ja Maaleht.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli on lojaalsetele lugejatele tänulik. «Tahan tänada neid, kes on Postimeest usaldanud,» ütles Kopli. «Tahame ka edaspidi teile uudiseid tuua – loodetavasti rohkem häid –, ja luban, et oleme alati ausad.»