Kopli trammitee ehitus kulgeb plaanipäraselt

Paksust Margareetast kuni mereakadeemiani kulgeva Kopli trammitee rekonstrueerimine kulgeb plaanipäraselt ning 1. septembril saavad lapsed trammiga kooli sõita, kinnitas Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm.

Nii mõnigi Põhja-Tallinna elanik on viimasel ajal nukralt vaadanud üles võetud trammiteed ning endamisi arvanud, et ega see asi kooli alguseks korda ei saa. Saab küll, kinnitas Tamm.

«Meil on täna 25. juuli. Ma tulin äsja puhkuselt, laupäeva öösel vastu pühapäeva jõudsin Tallinna. Pühapäeva sisustasin sellega, et käisin jalgsi läbi nii Kopli-Paksu Margareeta kui lennujaama trassi. Ja võin öelda, et ma ei näe ühtegi probleemi ning arvan, et trammid sõidavad Kopli liinil hiljemalt 31. augustil,» ütles Tamm.

Ta lisas samas, et trammid hakkavad küll sõitma, aga mõned heakorra- ja haljastustööd võivad kevadesse jääda.

«Kopli viimases otsas on tagasipöördering küll veel tegemata, aga sellest tagasipöörderingist  kuni Volta tänava otsani on rööbastee maas. Selles mahus on ka kontaktvõrk juba lõplikult paigaldatud. Sealpool ongi teha tagasipöördering, kus on taldmik juba tehtud ja rööpad kohale toodud,» loetles Tamm.

Kui nüüd Voltast Telliskivi tänava poole tulla, siis seal on ka rööpad juba kohale toodud ja maha laaditud ning osaliselt ka estakaadi peale pandud ja ootavad betooni valamist.

Eile õhtul toodi rööpad kohale Suur Rannavärava ristmikul ja täna pannakse neid juba estakaadile. Ma arvan, et nädala lõpuks on rööpad Paksust Margareetast kuni Soo tänava otsani estakaadil. Siis on taldmikutöid vaja teha veel lõigul Soo tänava otsast kuni Kotzebue tänava otsani. Ülejäänud teeosad on kõik juba valmimisfaasis,» rääkis Tamm.

Üsna pikad trammitee lõigud on ääristatud rohkem või vähem laiali aetud mullahunnikutega. «Igal pool, kus trammitee kulgeb autodest eraldi, tuleb murutramm, nagu me seda kutsume. Ehk rööbaste vahel ja kõrval hakkab kasvama muru,» lausus Tamm.

Muruniitmist ta lisakulutuseks ei pea, sest seda tuli teha ka vana rööbastee puhul. «Teine võimalus oleks see, et asfalteerime aga kõik ära ja pole kuskil ühtegi rohuliblet. Ilu maksab – parkide rohkus on jõuka ühiskonna tunnus,» arvas Tamm.