Eestis oli tänavu esimesel poolaastal kokku ligi 3000 tulekahju

Põhja-Tallinnas Nisu tänaval puhkes juunis gaasiplahvatuse tõttu neljakorruselises kortermajas tulekahju. Foto: Tairo Lutter

Eestis oli selle aasta esimesel poolaastal 2994 tulekahju, millest 606 olid erinevate hoonete põlengud. Üle poolte majade süttimise põhjuseks oli hooletus.

Hooletus põhjustas hoonetes kokku 344 tulekahju, selgus päästeameti statistikast.

Hooletusest järgmisel kohal olid põlengute põhjuste hulgas seadmete rikked, mis põhjustasid 147 tulekahju. 71 tulekahju põhjustas vale käitumine, kuus põlengut põhjustasid loodusnähtused ja 41 põhjus jäi kindlaks tegemata.

Hooletusest põhjustatud tulekahjude hulgas oli esimesel kohal lahtise tule kasutamine, mis põhjustas 125 hoone põlengut. Järgnesid hooletu suitsetamine ning seadme või süsteemi vale paigalduse tõttu süttinud põlengud. Kütteseadmete vale kasutamise tõttu ja hooletuse tõttu tuletöödel puhkes vastavalt 30 ja 23 tulekahju.

Rikked elektripaigalduses põhjustasid 67 tulekahju, elektriseadmete rikked 39 ja küttesüsteemi rikked 20 hoonepõlengut. Tehnilise seadme rikked olid 12 hoonepõlengu põhjuseks, viis tulekahju põhjustasid summutist lenduvad sädemed ja neli mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemi rikked.

Süütamise tõttu puhkes 25 põlengut hoones, muu vale käitumine oli 46 põlengu põhjuseks. Samas kulu põletamine ei süüdanud esimesel poolaastal ühtegi hoonet. Pikselöök põhjustas esimesel poolaastal aga kolm põlengut eramus.

Päästeameti demineerijad tegid selle aasta esimesel poolaastal üle Eesti kahjutuks 2283 lõhkekeha.

Tulekahjude arv

Tallinnas oli esimesel poolaastal 742 tulekahju, talle järgnesid Ida-Virumaa 577, Harjumaa 434 ja Tartumaa 267 põlenguga. 182 tulekahju registreeris päästeamet esimesel poolaastal Pärnumaal ja 133 Lääne-Virumaal. Teistes maakondades jäi põlengute arv alla saja. Kõige vähem põlenguid – kümme – registreeris päästeamet esimesel poolaastal Hiiumaal.

Hoonete põlenguid oli esimesel poolaastal Eestis 606, neist 135 Tallinnas. Ida-Virumaal põles 92, Harjumaal 87, Tartumaal 55 ning Lääne-Viru- ja Pärnumaal kummaski 40 hoonet. Teistes maakondades jäi hoonepõlengute arv alla 40ne.

Metsatulekahjusid registreeris päästeamet esimesel poolaastal üheksa, neist neli Ida-Virumaal. Maastikupõlengud oli 1205, millest 292 oli Ida-Virumaal, 231 Tallinnas ja 211 Harjumaal. Teistes maakondades oli neid põlenguid alla saja.

Mootorsõidukeid ja transpordivahendeid põles esimesel poolaastal 187, neist 43 Tallinnas, 28 Tartumaal ja 24 Harjumaal. Muude tulekahjude alla liigituvaid põlenguid oli esimesel poolaastal 194, neist 35 Ida-Virumaal, 33 Tallinnas, 26 Tartumaal ja 23 Pärnumaal.