Heinategijad võtavad päikeselistest ilmadest viimast

Rahvakalendri järgi tähistab jaagupipäev heinatööde lõppu ja viljalõikuse algust. Kuusiku talus niideti eile, päev enne jaagupipäeva, veel viimast heina. Soe ilm soosis igati nende tööd.

Vanarahvas teadis, et peale jaagupipäeva pole enam korralikke kuivatusilmasid, heina on paha niita ja see pole maitsev. Kuusiku talu perenaine Jane Mättik ütles, et tema rahvakalendrit ei vaata, pigem hoiab silma peal erinevatel ilmaprognoosidel ja vaatab, millal on hein niitmiseks valmis. Tema kirjelduse järgi tuleb heina niita siis, kui taimed on loomisfaasis ja õisi veel ei ole, vaid need alles hakkavad moodustuma.

Mättikute talu asub Harjumaal Anija vallas kolletavate rapsipõldude ja rohekate teraviljapõldude vahel. Maha niidetud heinas on vanemaid, kergesti pooleks murduvaid kõrrelisi, kuid enamjaolt on vaalud veel rohelised. Perepoeg niidab traktoriga üha uut heina ja hulk toonekurgi kõnnib mööda põldu. Niidetava heinamaa lähistel asuval teisel maalapil on heinarulle näha nii kaugele, kui silm seletab.

Mättik rääkis, et heinamaid niidetaksegi tavaliselt jupikaupa, sest kui niita korraga palju taimi maha ja järgmised päevad tulevad vihmased, on kogu saak kadunud. Nii niidetaksegi korraga 70 kuni 100 hektarit, mõnel lapil on hein tehtud ja teisel alles niidetakse.

Sellel aastal pole ilm eriti loomakasvatajaid soosinud. Mättik sõnas, et heina tuleb umbes kolmandiku võrra vähem. Õhuniiskus on olnud suur, kuumad ilmad tulid alles nüüd ja taimede kasv on mitu nädalat hilisem kui tavaliselt.  

Heina maha niitmisest rullide küüni viimiseni läheb umbes nädal. Ühel päeval niidetakse, siis jäetakse hein maha. Õhem mass heina kuivab ise palava päikese käes nelja kuni viie päevaga. Kehvemate ilmade korral tuleb kuivav hein vahepeal ümber pöörata. Kui hein on kuiv, aetakse see vaaludeks kokku, pressitakse rullideks ja viiakse küüni, kirjeldas Mättik. Ta sõnas, et kui ise pole loomakasvataja, võid ilusa ilmaga üheksast viieni töötada, kuid kui on vaja oma veistele heina teha, tuleb päikeselisi päevi maksimaalselt ära kasutada.

Mättik rääkis, et praegu oleks hea, kui iga erineva töö jaoks oleks eraldi traktor, et töö saaks kiiremini tehtud. Tema aga mäletab ka aegu vanaema ja vanaisa juures, kui traktoriga ainult niideti ja kuna kogu muu töö tehti käsitsi, siis elati suvi läbi heina keskel. Ainult talud olid pisemad ja loomi oli vähem. Ta rääkis aga, et hobusekasvatajast naabril on tänavugi aias püsti rõugud, mida nii tihti enam maal näha ei saagi.

Kui Jane Mättik keskendub rohkem oma talu veistele ja ka heina müügiks kasvatamisele, siis tema mees Elmar Mättik hoopis rohkem teraviljakasvatusele. Sellel aastal lööb ta esimest korda kaasa ka heinateos.