Maris Jesse: haigekassa raporti oleks võinud avaldada koos haiglate ja arstide kommentaaridega

Maris Jesse Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse leidis haigekassa eelmisel nädalal avaldatud ja haiglajuhtides küsimusi tekitanud tervishoiukvaliteedi raportit kommenteerides, et uuring oleks Eesti elanikkonnale olnud suurema väärtusega, kui sel oleksid juures olnud ka haiglate ning arstide enda tõlgendused ja kommentaarid.

Haigekassa mahukas raportis «Ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis» hinnati kõikide Eesti haiglavõrgustikku kuuluvate haiglate ravi kvaliteeti. Ühe kirurgia indikaatorina vaadeldi operatsioonijärgset 30 päeva suremust, kus teist aastat järjest olid suured käärid piirkonna- ja üldhaiglate vahel. Kui Tartu Ülikooli kliinikumis suri vähem kui 30 päeva jooksul pärast viimast operatsiooni 4 protsenti patsientidest, siis Jõgeva haiglas 12, Viljandis 10 ja Valgas 12 protsenti. Loe pikemalt: Kliinikumi kirurgiakliiniku juht: sellise suremuse korral võiks väikehaiglad päeva pealt kinni panna.

Viljandi ja Valga haiglajuhid lubasid saata haigekassale järelepärimise, kuna näiteks Viljandi haigla enda arvutuste järgi oli operatsioonijärgne suremus mullu nende haiglas 1,23–1,33 protsenti, mitte 10. Jõgeva haigla juht väitis, et neil ei ole 30 päeva jooksul pärast nende haiglas tehtud operatsiooni surnud ühtegi patsienti.

«Kui see on niimoodi, siis tuleks Jõgeva haigla kinni panna päeva pealt! 12 protsenti suremust on ennekuulmatu,» leidis ka kirurgiaindikaatorite valimisel nõu andnud Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner, kes arvas, et statistika haiglate operatsioonijärgse 30 päeva suremuse kohta ei saa olla korrektne.

«Sellised kvaliteediraportid, kus võrreldakse erinevaid raviasutusi – ja rahvusvaheliste raportite puhul erinevaid riike –, tekitavad alati palju arutelu ning arutelu tekitamine ja erinevuste põhjuste analüüsimine ongi selliste võrdlusraportite eesmärk,» leidis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ja täpsustas, et analüüsi täpsemat metoodikat saab kommenteerida haigekassa.

Jesse juhtis eraldi tähelepanu raporti sissejuhatuses olevale lõigule, mis hoiatab liigselt kiiresti hinnangute andmise ja järeldustele jõudmise eest: «Erinevate indikaatorite arvutamisel on kasutatud erinevaid andmeallikaid, sealhulgas raviarvetel ja retseptidel olevaid andmeid, sellest tulenevalt sõltuvad indikaatorite tulemused ka raviasutuses kasutusel olevatest kodeerimispraktikatest. Oluline on silmas pidada, et üksnes käesolevas aruandes esitatud indikaatorite alusel ei saa anda hinnanguid ühe haigla tegevusele, kuna indikaatorite tulemused on sõltuvad väga paljude erinevate asjaolude koosmõjudest. Seega ei ole niivõrd oluline indikaatorite numbriline väärtus, kui klinitsistide ja haiglajuhtide interpretatsioon, arvestades konteksti ja kasutatavaid praktikaid.»

«Eesti elanikkonnale oleks ilmselt olnud suurema väärtusega see, kui raport oleks avaldatud koos arstide ja haiglate tõlgenduste ja kommentaaridega, mitte vaid numbriliste tabelitena,» nentis Jesse.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg ütles, et haigekassale on tõepoolest tulnud päringud Viljandi ja Valga haiglalt kirurgia indikaatori (30 päeva suremus) teemal, kus palutakse analüüsi aluseks olnud andmeid. «Vastame kindlasti oma partnerite päringutele ja arutame kõikide haiglatega raporti tulemused läbi alates augustist oma regulaarsetel kohtumistel,» lausus ta.

«Indikaatorid on välja töötatud koostöös ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja ning erialaseltsiga ehk Eesti eksperdid on kirjeldanud ära kõige olulisemad näitajad, mis peegeldavad ravi kvaliteeti ning kirjeldanud ka andmed, mis on nende näitajate arvutamiseks vajalikud,» selgitas ta.

Vaja kokkuleppeid kvaliteedi osas

Raporti koostamisel tasus haigekassa indikaatorite komplekti välja töötamise eest erialaseltsile 2000 eurot. Ühe komplekti jaoks peab selts välja töötama kuni kümme indikaatorit. See on ühekordne kulu, mida ei tule tasuda igal aastal.

«Ainuke iga-aastane kulu raportiga seoses on kujunduse kulu, mis on 1000 eurot. Kõik päringud tehakse meie andmebaasidest, sellega eraldi kulu ei kaasne,» ütles Hinsberg.

Konkreetne 30 päeva suremuse indikaator on Hinsbergi selgitusel välja töötatud lähtudes rahvusvahelisest teaduskirjandusest ning standarditest. Pärast indikaatori välja töötamist saab haigekassa raviarvetelt info ning teostab analüüsi ja annab välja tulemused. «Meie koostöö nõukojaga on järjepidev, mistõttu on meil võimalik tulevikus vajadusel indikaatorit täpsustada. Kuid täna peegeldavad tulemused täpselt seda, mis indikaatoris on kirjeldatud,» lisas ta.

Andmed võivad veidi erineda haiglate lõikes lähtuvalt kodeerimispraktikatest ehk kuidas haiglad lisavad raviarvele koodid tehtud operatsioonide ning patsiendi diagnoosi kohta. Tulemused võivad sõltuda ka konkreetse haigla või piirkonna patsientidest ehk mis vanuses, haigusseisundis patsiente haiglat rohkem külastab. Operatsioonijärgne suremus võtab arvesse konkreetselt seda haiglat, kus operatsioon teostati. Kui võrrelda 2016. ja 2017. aasta tulemusi, on kõikide haiglate puhul jäänud suurusjärk samaks.

«Meie hinnangul on selleks, et üldse hakata märkama, mis vajab parendamist ja arendamist, kokkuleppeid, et mida me mõõdame ja mida peame kvaliteetseks. Oleme nüüd alates 2013. aastast koostöös nõukoja ja ekspertidega leppinud kokku need mõõdikud ja teinud esimesed sammud, ehk tulemused kokku koondanud ja avalikustanud. Järgmine samm on diskussioon ja ettepanekute tegemine – miks tulemused on sellised ja mida on vajalik muuta,» lisas Hinsberg.